valgusressursi kohta: 1. valguse kvantiteet e valgusvoo tihedus, 2. valguse kvaliteet e valguse signaalid, mis peegeldavad valguse spektraalset tasakaalu. (Sepp 2011) Reeglina kasutab suurem taim ressursside kogumiseks ka suuremat ruumiosa. Tiheda asustusega taimekooslustes on konkurents asümmeetriline, st suuremad taimed võtavad suurema osa valgusest ära ja suruvad väiksemate taimede kasvu alla. St juba valguskonkurentsi varajastes staadiumides kujuneb välja suuruseline hierarhia, mis mängib taimekoosluse kujunemisel võtmerolli. (Sepp 2011) 6 2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND Tomat on valgusnõudlik ja soojalembene taim. Optimaalne õhutemperatuur on päeval 2224°C ja öösel 1618°C. Temperatuuril alla 10°C tomatitaimede kasv peatub. Normaalseks kasvuks ja arenguks vajavad taimed avarat, hästi tuulutatavat kasvuhoonet
Lehtpuu-segametsades kord 1000 aasta jooksul. Okaspuumetsad on ühevanuselised ja lehtpuumetsad erivanuselised. Okaspuumetsas tuleks vältida valikraiet (kuusk on tundlik vigastustele) ja eelistada lageraiet (suktsessioonioht väike ja puud kiirekasvulised). Lehtpuumetsades tuleb rakendada meetode, mis tagaksid liigirikkuse ja mitmekesisuse. Sekundaarsed liigid vajavad uuenemiseks suuri lagedaid alasid või häile, kuna nad ei suuda taluda valguskonkurentsi. Primaarliigid võivad aga edukalt hõivata väiksemaid häilusid. 39. Miks on boreaalsed okasmetsad enamasti suurtel aladel ühevanuselised ja milline raieviis võiks sinna sobida? Suuremate häiringute puudumisel muutub mets erivanuseliseks. Okasmetsades on põlengute sagedus kord 100-200 aasta kohta. Need põlengud on suurepinnalised. Lehtpuu-segametsades on sagedus kord 1000 aasta jooksul. Põlengud on väiksemamõõtmelised. Sobiks lageraie. Harilik
suurem, kui liigi 2 mõju liigile 1. Konkurents on asümmeetriline, kui liik haarab ajaühikus endale suhteliselt rohkem ressurssi, kui on tema osa üldises biomassis. Avaldumine: intensiivne asümmeetriline konkurents tekitab isendite asümmeetrilise suurusjaotuse. Seetõttu lubab isendite suurusjaotuse uurimine hinnata konkurentsi asümmeetriat ja intensiivsust ka looduslikes süsteemides. Avaldub tavapäraselt näiteks valguskonkurentsi puhul. Näide avaldumisest: taimede suurusjaotumus üheliigilises koosluses iseloomustab liigisisese konkurentsi asümmeetriat. II näide avaldumisest: juur- ja võsukonkurents. Avaldumine ja intensiivsus sõltub lokaalsetest keskkonnatingimustest. Mida viljakam on muld, seda intensiivsem on võsukonkurents võrreldes juurkonkurentsiga. Gini koefitsient- liigisisese või liikidevahelise konkurentsi asümmeetria mõõt. Täieliku sümmeetria puhul G=0.
(Pork, 1964). 6 Ressursikonkurents taimede vahel toimub toitainete ja valguse pärast. Suure liigitihedusega niitudel peavad seal kasvavad liigid kuidagi vältima konkurentset väljatõrjumist. Häirimine toimub liigirikastes kooslustes peamiselt regulaarse niitmise või karjatamise läbi. See võimaldab edukalt konkureerida ka muidu konkurentselt nõrgematel liikidel, eeskätt võsudevahelise asümmeetrilise valguskonkurentsi vähendamise kaudu (Grubb, 1986). Samuti on regulaarselt niidetavates kooslustes võsud väiksemad ja seega kasvavad tihedamalt (Diemer & Pfadenhauer, 1987; van der Maarel, 1988). Mida suurem on aga võsude arv, seda suurem saab olla liikide arv väikesel skaalal (Abrams, 1995; Oksanen, 1996; Zobel & Liira, 1997; Pärtel & Zobel, 1999; Stevens & Carson, 1999). Karjatamine algas luhtadel varem kui niitmine, tõenäoliselt juba 3000-4000 aastat tagasi.
annaabi.ee 
