Laserkiir suunatakse reetina ravi vajavatesse kohtadesse. Kohe pärast protseduuri võib olla pimestatud tunne ja nägemine võib olla udusem, mis on osaliselt tingitud laserkiirest ning osaliselt pupilli laiendamisest. Tavaliselt lubatakse pärast laserprotseduuri koju. Kuna laserravi järgne nägemise taastumine võtab aega, on soovitatud protseduurile tulla saatjaga. Protseduuri järgselt on soovitatav kasutada päikeseprille, kuna laiendatud pupilliga silmad on valguskartlikud https://www.youtube.com/watch?v=OwEI8ZiCmL0 Mida saab patsient ise teha? Diabeetilise retinopaatia progresseerumist on võimalik aeglustada, hoides veresuhkru, vere kolesteroolitaseme ning vererõhu normaalväärtuste piires ning stabiilsetena. Oluline on regulaarselt külastada perearsti ja endokrinoloogi ning silmaarsti. Kasutatud allikad http://static.inimene.ee/index.php?disease=d&sisu=disease&did=815 Jugaste T. (1994). Diabeetiline retinopaatia. http://www.diabetes
protseduuridest ei taasta surnud nägemisrakke. 4. akromatopsia ehk täielik värvipimedus- tavaliselt on tegemist kaasasündinud värvuste nägemise häirega. Akromatopsiaga inimene näeb maailma sadades halli varjundites. Tegu on kolvikeste võimetusega reageerida valgusele. Selle teadaolevad põhjused on muutused kolvikestes. Olemas on ka omandatud akromatopsia vorm, mida põhjustab peaaju koore kahjustus. Silmapõhja rakud on siin normaalsed. On valguskartlikud. 4
MORFOLOOGIA 2 – 200 mm Haukamissuised hüpognaatsed; keha pikenenud ja külgedelt kokku surutud; 2 paari tiibu; III jalgadepaar – hüppejalad; isastel 2 urujätket, emastel mõõgakujuline muneti. ELUVIIS/KOHT Enamasti taimtoidulised; tekitavad heli 9. O. Dermaptera – nahktiivalised Eestis 2 liiki MORFOLOOGIA 3 – 85 mm Tundlad niitjad; urujätked saagi haaramiseks ja enesekaitseks; II ja III tagakeha segmendil mürginäärmad ELUVIIS/KOHT öise eluviisiga soojalembesed ja valguskartlikud; peamiselt maapinnal; emane muneb ühe kogumi mune ja valvab neid, vastsed jäävad emase hoole alla = lõimetishoole. 10. O. Blattodea – prussakalised Eestis 5 liiki MORFOLOOGIA 2,5 – 100 mm lame, ovaalne keha, pea varjatud kilbitaolise eesseljaga, kõik jooksujalad; lõhnanäärmed, mis eritavad suguferomoone; suguline dimorfism (isastel tiivad pikemad) ELUVIIS/KOHT Öise eluviisiga, toituvad peam. taimejäänustest; munad ooteegis. 11. O. Psocoptera – kõdutäilised
Käristaja Psophus stridulus, täpiksitrs Tetrix bipunctatus. Selts: Nahktiivalised Dermaptera Nahktiivalised on keskmise suurusega (5 kuni 40 mm), saledad, saagi haaramiseks ja enesekaitseks kujunenud tangjate tagakehajätketega (cerci) putukad. Eesmised kattetiivad on lühikesed, tagumised lennutiivad pikad ning need volditakse kattetiibade alla pikisuunas kaks korda kokku. Teisel ja kolmandal tagakeha segmendil on mürginäärmed. Liigid öise eluviisiga, niiskuse ja soojalembesed, valguskartlikud, esineb tigmotaksis. Toituvad enamasti lagunevast taimsest massist, harvem elustaimedest, mõned ka röövtoidulised. Emane kõrvahark muneb munad hunnikusse kuhugi varjulisse ja niiskesse kohta ning jääb neid valvama. Ema hoole alla jäävad noored seniks, kuni suudavad iseseisvalt toime tulla. Eestis elab kaks liiki: nendest suurem on harilik kõrvahark Forficula auricularia , kes võib kahjustada ladustatud toiduaineid. Väike kõrvahark
annaabi.ee 
