Piimasuhkrul on tähtis osa peaaju kujunemisel. Soja valk On leitud, et soja on sarnase ja mõnes vallas parem kui mõni teine kvaliteetne valk. Loomade peal testituna on leidnud kinnitust, et soja valk tõstab söögiisu. Soja on kõige valgurikkam teravili ning sojavalk on inimorganismile kõige paremini omastatav. Oma struktuurilt on sojavalk sarnane loomse valguga, kuid ta ei sisalda kolesterooli. Soja on ühtlasi ainus valk, mis lahustub vees. Suurele valgusisaldusele vaatamata on sojas vähe süsivesikuid, seega on soja asendamatu toiduaine diabeetikutele. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem
on kujunenu (kujundatud) ühesugustes tingimustes, kellel on ühine põlvnemine, ühesugune välimik ja sarnased jõudlusomadused. ohustatud tõug- emasloomi alla 1000 kaduv tõug- emasloomi alla 100 Eesti maakari EK Kuulub ohustatud tõugude nimistusse - kehamass lehmadel 450...550 kg, pullidel ... 850 kg - vastupidav, tugeva tervisega, nudipealine - valkjaspunane, beežikas - sõbralik, uudishimulik, julge - lüpsab kõige rammusamat piima - tänu kõrgele valgusisaldusele ja selle headele laapumis omadustele sobib hästi juustupiimaks. - aretuses on kõige enam kasutatud lääne- soome maakarja. - verelisamiseks on kasutatud ka džörsi tõugu. - tänu heale söödakasutusele ja on vähenõudlik. Eesti Punane piimatõug -Lehmadearv 2012. aastal 18294,mis moodustab 20.4% meie lüpsikarjast -Kehamass lehmadel 650-700 kg, pullidel 1000kg ja enam -Punane põhivärvus, mis võib( olenevalt aretuses
Piima valgusisaldus sõltub veres olevate vabade aminohapete hulgast ja profiilist (sobivusest piimavalgu sünteesiks) Veres olevad aminohapped on kas mikroobse päritoluga või pärinevad söödast. Mida suurem on lehma piimatoodang, seda enam aminohappeid peab pärinema söödast( vaata metaboliseeruvast proteiinist). Loomadele on histidiin esmatähtis, seda saab rohutsöötadest, inimesele on tähtis lüsiin. Söötmise mõju piima valgusisaldusele Suurem osa veres olevatest vabadest aminohapetest on mikroobse päritoluga( seda tuleb suurendada). Seega esmalt tuleb maksimeerida mikroobse proteiini süntees vatsas ja alles seejärel pöörata tähelepanu söödaproteiini kvaliteedile. September-detsember 2008. a. Laktoosi süntees Laktoos sünteesitakse udaras veres olevast glükoosist. Udara näärmerakkudes muudetakse pooled glükoosi molekulid galaktoosiks.
· Kliisid Odratangud odratangud on suure ränisisaldusega, tänu millele suudab inimorganismis toita kõike,mis vajavad elastsust (nahka, limaskesti, kõõluseid, sidekudesid, liigeseid, selgrookõhre). Odratangudest saadakse: · Odrakruupe hästi lihvitud odraterade tuumad, millelt on eemaldatud sõklad. · Odratange purustatud odratuuma osakesed, millest on eraldatud sõklad ja osaliselt viljakesti. Kaeratangud tänu oma suurele rasva ja valgusisaldusele mõjub kaer hästi inimese ainevahetusele, vähendab väsimust ja suurendab töövõimat. Kaerast saadavad tooted: · Purustamata tangud; · Muljutud tangud; · Kaerahelbed (herkulo); · Kaerajahu; · Kaerakliid. Hirsitangud hirss erutab inimese närvisüsteemi ja meeleelundkonna tegevust, tugevadab meeleorganite erksust ja nahafunktsioone. Kiirendab ainevahetust. Hirsitangust saadavad tooted: · Hirsitang; · Hirsihelbed.
Tähtsaim piimatootja on veis. Olenevalt tõust ning söötmis- ja pidamistingimustest võib piimatoodang kõikuda väga suurtes piirides. Piima tähtsaimad koostisosad on rasv ja valk. Kõrgema rasva- ja valgusisaldusega piima toodavad kohalikud tõud (eesti maakari, dörsi, jaroslavli jne.). Neile järgnevad piima- lihatõud (simmentali, sviitsi jne.), punased tõud (stepi punane, eesti punane, läti pruun jne.) ja mustakirjud tõud. Piima rasva- ja valgusisaldusele avaldab pärilikkus otsustavat mõju. Piimatoodangule mõjuvad rohkem väliskeskkonna tegurid. Lehmade piimatoodang oleneb laktatsioonijärgust. Laktatsiooniperioodi esimesel ja teisel kuul piimatoodang suureneb, hiljem aga järsult väheneb. Püsiv laktatsioonikõver tagab suurema toodangu. Piima rasva- ja valgusisaldus on esimesel lüpsikuul kõrgem, langeb teisel lüpsikuul ja siis tõuseb kuni laktatsiooni lõpuni. Nimetatud omadused on pärilikud.
annaabi.ee 
