Sissejuhatus psüühikasse (3 loeng) Me ei saa enne maailmast aruu, kui me seda ei näe. Fotoretseptorit ei ole(nägemisnärvi ei ole seal)..... Periheelne nägemine-liikumine, mida me näeme Nägemine on ülejäänud meeltest kitsam Fotoretseptorid jagunemvad reetinal( Fovea-teravaim nägemise ala, milles ainult kolvikesed, reetina on seal õhem Pupill- kontrollib parima valgusinfo valikut: läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosas. Piisa va valguse korral, laseb pupill selle vaid läätse keskossa. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot. Lääts kumerdub. Puhka natuke- fotoretseptor ütleb, Mida lollim loom, seda targem silmapõhi(N:konnal palju spetsiifilisem reageerimine kui inimesel) Paremasse ajupoolde läheb informatsioon mõlemast silmast, aga liigub paremasse poolde ajus.
Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x à pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot Info koondub fotoretseptor à bipolaarne à ganglionirakk; koondumine on töötlus (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel:
Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ( )~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x ->pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor ->bipolaarne -> ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid * Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud
Fovea e. macula piirkonnas on inimesel teravaima nägemise piirkond seal paiknevad fotoretseptoritest ainult kolvikesed. Reetina on sellel kohal õhem, kuna ganglionirakud on paigutatud külgede suunas. Silm peab reageerima kuni 109 suurusele erinevusele valguse intensiivuses. Pupilli läbimõõt saab muutuda 2 8 mm ja vastavalt pindala ~16 korda. pupilli ülesandeks pole mitte niivõrd valguse intensiivsuse kontrollimine kui kõige parema valgusinfo valik kui valguse intensiivsus seda lubab: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Kui valgust on piisavalt, laseb pupill valguse ainult läätse keskosale. Sissejuhatus psühholoogiasse 12 Reetina töötleb infot, mitte ainult ei reageeri valgusele saates signaale ajusse (madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel, nt. inimesel):
võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist. Valguse kiirgusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond timetähn! Kõige rohkem tundlik valguse kiirgusele on ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea Fovea e macula piirkond inimesel teravaima nägemise piirkond-seal piknevad fotoretseptoritest ainult kolvikesed. Reetina sellel kohal õhem.109 suurusele erinevusele peab silm reageerima. Pupillil ülks kõige parema valgusinfo valik kui valguse intensiivsus seda lubab.Kui valgust piisavalt, laseb pupill selle vaid läätse keskosale. Reetina töötleb infot, mitte ainult ei reageeri vlgusele saates signaale ajusse. Horisontaalrakud võimaldavad fotoretseptorite mõju 1le1 laiemas ulatuses. Amakriinrakud võimaldavad bipolaarrakkude mõju 11le. Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine X-ärakud: detailsem info, identifitseerimine W-rakud: "uimased", saadavad info ajutüvesse
Fotoretseptorid jaotuvad reetinal ebaühtlaselt 39 Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni- rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale. 40 Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber- fotoretseptoreid
annaabi.ee 
