Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib eseme tõeline, ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Kohta kus kujutis tekib asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Valgushulka reguleeritakse katiku abil. Silm Inimese silma on sarnane fotoaparaadi omaga. Silm on peaaegu kerakujuline kaetud kõvakestaga niinimetatud skleeraga., mille läbipaistavat osa nim sarvkestaks. Selle taga on vikerkest. Sarva ja vikerkesta vahel on läbipaistev vesivedelik. Vikerkestas on avaus- silmaava mille läbimõõt on vahemikus 2-8 mm. silma ava muutub valgusega. Silma täidab poolvedel klaaskeha. Silma põhi on kaetud võrkkestaga, mis kujutab endast nägemisnärvi harusid
dioptrites(dptr). Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiiri ja seda suurem on ta optiline tugevus. Fotoka põhiosadeks on kaamera ja objektiiv, mis koosneb 1 läätsest või läätsede süsteemist. Ese asetatakse tavaliselt kaugemale kui 2 fookuskaugust, mille tulemusel tekib eseme tõeline ümberpööratud ja vähendatud kujutis, kohta kus tekib kujutis, asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Langevat valgushulka doseeritakse katiku abil, mis avaneb niinim säritusajaks. Objektiivi liigutamisega muudame filmi ja objektiivi vahelist kaugust et tekitada terav kujutis. Objektiivi töötavat diameetrit võib muuta diafragma abil. Sellega muudame valguse hulka, mis satub filmile. Inimese silma optiline süsteem on sarnane fotokaga. Silm on väljast kaetud kõvakestaga nim skleeraga, mille läbipaistvat osa nim sarvkestaks, selle taga on vikerkest mille sees on avaus
3) eeskamber (anterior camber) 4) klaaskeha Seda süsteemi läbib kujutis. Pupill pupilli läbimõõt muutub pupilliahendaja ja laiendaja lihase mõjul. Regulleeritakse valgushulka. Pupill hämaras suureneb, valges aheneb. Silmamunal erinevad kestad: 1) fibrooskest (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest) 2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks.
Spektrodensitomeetrid -ühendavad endas fotospektromeetri, kolorimeetri ja densitomeetri omadused ning võimaldavad kontrollida nii värvuseid, värvuste muutumist, paberi kvaliteeti 48. Kirjelda värvide konstantsust Värvuste konstantsus ilmneb inimese võimes näha värvusi muutumatutena. Vaadates värvi ühtedes valgustingimustes ja seejärel intensiivistades sellele värvile pealelangenud valgushulka 2 korda, ei taju me ometi seda värvi 2 korda intensiivsemana 49. Kuidas arvutis värve defineeritakse Läbi RGB süsteemi. Igal värvil on 256 võimaliku väärtust/heledust. 50. Kuidas mõõdetakse seadme värviruumi 51. Mis on valge- ja mustpunkt ja kuidas need määravad seadme värviruumi Valge ja must punkt määravad seadme maksimaalse heleduse ja maksimaalse tumeduse, mida ta suudab kuvada/toota. 52. Mis on gamma kiirgus 53
19. Taimedevaheliste positiivsete interaktsioonide (soodustamise e. fasilitatsiooni) olemus ja mehhanismid. Fassililtatsioon- protsess, kus ühe taime olemasolu suurendab teise taime kasvu, ellujäämust või paljunemisvõimet. Näide: varjutamine- Saguaro kaktus. Täiskasvanud isendid soodustavad liigikaaslaste seemnelist uuenemist, pakkudes varju ja vähendades maapinnale jõudvat valgushulka. Otsene fassilitatsioon- üks liik oma elutegevuse tulemusena mõjutab otseselt füüsilisi parameetreid, mis mõjutavad teisi taimi. Kaudne fassilitatsioon- protsess, mis vajab ilmnemiseks kolmandate liikide osalust. Otsese fassilitatsiooni mehhanismid: 1. Füüsilise keskkonna muutus (rohkem vaba niiskust, varjutamine, mulla toitainetesisalduse tõstmine, substraadi muutus, rohkem vaba hapnikku, kaitse
(pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae. Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka. Siliaar- ehk ripskeha on ringjas soonkesta moodustis saagserva, iirise baasise ja läätse serva vahel. Ora serrata – selgelt piiritletud üleminek reetina optilise ja pimeosa vahel. Eesmine osa koosneb tsiliaarjätkest (pars plica), millele kinnituvad ripsvöötme kiud, tagumine osa on jätketeta (pars plana). M. ciliaris, kahekihiline pigmenteerunud ja pigmenteerumata tsiliaarepiteel, tsiliaarstrooma melanotsüütide ja veresoontega. Ripskeha osaleb akommodatioonil ja vesivedeliku (humor
annaabi.ee 
