Teema Piiblist – Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja – iga jünger reageerib sellele teatele vastavalt oma temperamendi ja iseloomu kohaselt (iga nägu omaette psühholoogiline portree). Püha õhtusöömaaeg “Mona Lisa” (Giocconda), tema kuulsaim töö, salapärase naeratusega Firenze aadliku naine. Oskuslik sfumaato-tehnika kasutamine (udune üleminek valguselt varjule), seetõttu näoilme muutub pidevalt. Pilt näitab, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm Lugematu hulk jooniseid (säilinud 7000 lk) märkmikus – visandid ja üksikasjalikud tööd. Joonised arhitektuurist, taimedest, inimestest, anatoomiast, mehhaanikast, matemaatikast. Inimkeha proportsioonid
põhinõuded (jäljendati antiikkunsti, õilis rahu ja vaikne suurus). Sündmustik Rooma ajaloost. Tegevus koondatud maali esiplaanile. Jacques Louis David. View of the Garden of the Luxembourg Palace. 1794. Oil on canvas. 55 x 65 cm. Louvre, Paris, France. Koloriit kontrastne (ka valguselt ja tumeduselt). Maastik on kuiv ja vaese koloriidiga. Maatikumaal oli klassitsismi ajal teisejärguline. Elavat loodust kujutati muidu harva. Jacques-Louis David. Portrait of Young Ingres (?). Oil on canvas. 54 x 47 cm. The Pushkin Museum of Fine Art, Moscow,
Fotosüntees on protsess, mille käigus valguse energia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. See on redoksreaktsioon, milles elektron viiakse elektronidoonorist (H2O) elektroniaktseptorisse (CO2). Selle redoksreaktsiooni elektronidoonoris on elektron madalamal energeetilisel nivool (väiksema potentsiaalse energiaga olekus), kui elektroniaktseptoris. Seepärast on tarvis energiat energeetilise barjääri ületamiseks. See energia saadakse valguselt. Väliselt avaldub fotosüntees O2 eraldumisena väliskeskkonda (eraldub vee oksüdeerimisel üle jääv hapnik) ja CO2 sissevõtmisena taime väliskeskkonnast. Kuigi neelatud valgusenergiat kasutatakse peale sahhariidide biosünteesi ka paljudes muudes protsessides, kujutatakse fotosünteesi summaarses võrrandis lõpp-produktina tavaliselt sahhariidi – glükoosi: 6CO2+6h20C6H12O6+6O2. Fotosünteesi roll biosfääri energia- ja aineringes. Fotosüntees on ainus protsess,
suurus). Sündmustik Rooma ajaloost. Tegevus koondatud maali esiplaanile. Jacques Louis David. View of the Garden of the Luxembourg Palace. 1794. Oil on canvas. 55 x 65 cm. Louvre, Paris, France. Koloriit kontrastne (ka valguselt ja tumeduselt). Maastik on kuiv ja vaese koloriidiga. Maatikumaal oli klassitsismi ajal teisejärguline. Elavat loodust kujutati muidu harva. Jacques-Louis David. Portrait of Young Ingres (?). Oil on canvas. 54 x 47 cm. The Pushkin Museum of Fine Art, Moscow, Russia.
Üks kaunimaid emadust ülistavaid pilte maailma kunsti ajaloos. Kuulutus Maarjale õhuperspektiiv, maastik. Autoportree Madonna Grotis Üksikuid detailid jäid Madonna Grotise puhul lõpetamata. Ingli vasak käsi Kristuse seljal lõpetamata. Pilt rajaneb legendil, milles Jeesuslaps ja Ristija Johannes kohtuvad kõrbes. Anna ise kolmas L. da Vinci maalides on omapärane pehmus. Peen üleminek valguselt varjule e. ühelt toonilt teisele nn. sfugmato. Equester ratsamonumendi kavand Ta oli kogu oma elu saladusliku geniaalsuse ohver. Oma väheste maalidega(25 valmis, 10 säilinud) tõestas ta, et on võimalik ühendada nii ilu kui tõde. Michelangelo(1475-1564). Oli skulptor, maalikunstnik, arhitekt, ja luuletaja. Kuulus töö: valgest marmorist Taavet võitluseks valmistunud noor mees. Pieta vagadus, hardus, kannatus.
teist kindlat. Inimene magab umbes kolmandiku oma elust. Paljude arvates on uni vastupidine seisund ärkvelolekule aju on passiivne. Tegelikult on unigi omamoodi aktiivne protsess, mida juhivad teatud ajupiirkonnad. Me uinume, kuna aju laubapiirkond, taalamus ja hüpotaalamus aktiviseeruvad. Inimese ööpäevast unetsüklit juhib nn kontrollkell, mis asub aju osas, mille nimi on suprachiasmatic nucleus (lad. k). Viimane saab vajalikke impulsse valguselt, mistõttu pimeduse ja valguse vaheldumine ööpäeva jooksul on vältimatu elutingimus. (Uni... 2001: lk 4) See ei tähenda aga, et kui inimene ööpäeva jooksul ei viibi pimedas keskkonnas (näiteks polaarpäev), et siis nihkub tsükkel kohe paigast. Põhjus on selles, et bioloogiline kell on kujunenud väga pika aja jooksul. Kui vaadelda und suhtes ööpäevarütmidega, siis saab selgeks, et uinumise tõenäosus on
annaabi.ee 
