v osakeste liikumiskiirus 5. Elektrivoolu olemasolu tingimused: - peavad olemas olema vabad laengud - laetud osakestele peab mõjuma jõud - laetud osakestele mõjub elektriväli jõuga (juhis tuleb tekitada elektriväli, vooluallika ülesanne on tekitada ja säilitada juhis elektriväli) (Kui lülitile vajutada siis levib elektriväli valgusekiirusega ning paneb laengu kogu voolu ringis peaaegu ühtlaselt liikuma.) 6. Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I voolutugevus (A) U pinge (V) R takistus 7. Juhi takistus on 1 oom kui temas tekib pingel 1 V vool tugevusega 1 A. 8
· Suures koguses kahjulik · Väikestes koguses mõjub ravivalt ( soodustab kasvamist, organismi tugevnemist, hea närvisüsteemile jne ) · UV kiirgus tapab baktereid ( ka haigustekitavaid ). Kasut. Operatsioonitubades. 21. Isel. Röndkeni kiirgust · Nähtamatu kiirgus, ei peegeldu ega murdu. Läbitungimisvõime on suur. · Neeldub tihedamates ainetes rohkem. · Põhjustab luminesseeruva aine helendamist. · Levib valgusekiirusega. · Kasut. Meditsiinis diagnoosimiseks ja raviks ( kuni 20 läbivalgustust aastas )
Relatiivsusteooria Jaguneb kaheks: 1)Erirelatiivsusteooria 2)Üldrelatiivsusteooria Erirelatiivsusteooria avaldas Einstein 1905. aastal. Erirelatiivsusteooria tugineb 2 postulaadil: 1)Loodusnähtuste kirjeldamisel on kõik inertsiaal süsteemid samaväärsed (liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt) 2)Valgusekiirs on kõikides inertsiaalsüsteemides sõltumata suunast võrdne c-ga ehk valgusekiirusega Suurte kiiruste liitmine Reegel: V = V1 + V2 Einsteini järgi relativistlik suurte kiiruste liitmine: V= (V1 + V2) : (1 + (V1 + V2) : C2) kui V1/V2 <<, siis V = V1 + V2 Kui V1 = C , siis V=C Kui V1 = C ja V2 = C , siis V=C Valguskiirus on suurim võimalik kiirus looduses! Samaaegsuse relatiivsus Relatiivsusteooria kohaselt ei ole sündmuste toimumise samaaegsus absoluutne, vaid relatiivne ehk suhteline.
ruumi naaberpiirkondades muutuva magnetvälja. Muutuv magnetväli tekitab omakorda muutuva elektrivälja jne. Laengu liikumine tekitab seega el.magnetvälja "helgi", mis haarab levides järjest suuremaid ruumipiirkondi ning seab ümber oma teel selle välja, mis eksisteeris enne laengu liikumist. Lõpuks jõuab see "helk" teise laenguni, mis põhjustabki sellele laengule mõjuva jõu muutumise. Maxwell tõestas, et elektromagnetilise häiruse protsessi levimiskirus võrdub valgusekiirusega vaakumis. Kui elektrilaengu ümberpaiknemine ühest ruumipunktist teise on piki minget sirget kiire võnkumine, siis hakkavad tekkivad elektriväljad ja magnetväljad perioodiliselt muutuma. Laengut ümbritsevas ruumis tekib ajas perioodiliselt muutuvate ja teineteisega risti olevate elektri- ja magnetväljade süsteem, mis haarab üha suuremaid piirkondi ,,hetkpilt". Tekib nn elektromagnetlaine, mis levib võnkuvast laengust kõikidesse suunadesse. Igas ruumipunktis muutuvat elektri-
taimede lehtede klorofüllisse fotosünteesiks. Inimese silm näeb. Ultravalgus- valgus,mille lainepikkus on väiksem kui 380nm. väike läbitungimisvõime Röntgenkiirgus- lainepikkuste vahemikus 0,0110 nm. Gammakiirgus- kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Maxwelli võrrandite süsteem elektomagnetlainete kirjeldamiseks Maxwelli võrrandeist järeldub matemaatiliselt keskkonnas valgusekiirusega leviva laine olemasolu. OPTIKA Geomeetrilise optika põhilised seadused 1) valguse sirgjoonelise levimise seadus: Ühtlases läbipaistvas keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 2) Valguskiirte sõltumatu levimise seadus: Kui antud ruumipunktis kohtuvad kaks valgust, siis nad enamjaolt üksteist ei mõjuta. 3) Valguse peegeldumise seadus- Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 4) Murdumisseadus: Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum, siis on tegemist
Kui aga väga kiiresti tavaruumis liikuda, seda ,,lähemale" me hyperruumi jõuame. Kui aega ja ruumi ,,seal" ei ole, siis sellele lähenedes aeg ja ruum hakkavad nö. ,,kaduma". See avaldub aja aeglenemises ja keha pikku- se lühenemises. Sellist nähtust tuntakse ainult relatiivsusteoorias. Mida enam me liigume valguse- kiiruse lähedase kiirusega, seda enam aeg aegleneb ja pikkus lüheneb. Järelikult tavaruum ,,liigub" hyperruumi suhtes valgusekiirusega c. K liigub K´ suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt ( x-telje suunas ) kiirusega v = c ( valguse kiiruse- 51 ga ). K´ on aga tegelikult ,,täiesti" paigal. See ei liigu, kui siis ainult K suhtes ühtlaselt ja sirgjoone- liselt x-telje vastassuunas kiirusega c. K´ on siis hyperruum ja K on tavaruum. Siit järeldub see, et 1 sekundi tagune minevik ( või tulevik ) on hyperruumis ( ehk siis K´-s) ligikaudu 300 000 km kau-
annaabi.ee 
