Lihast saadud energia ammendatakse kiiresti aga taimsetoidu energi aeg ajalt, tänu sellele on ka taimetotlane vastupidavam. Antiikaja klassikute andmetel toitusid spordimängude võistlejad viigimarjadest , pähklitest, juustust ja maisist. Rooma gladiaatorid said toiduks taimeõlis küpsetatud kakkusid ja mett. Veel paar-kolmkümmend aastat tagasi suhtus teadus vegetaarlusesse meie kliimavöötmes begatiivselt. Taimetoitlususse suhtuti kui krooniliselt valgupuuduse all kannatavasse veidrusse. Teaduse areng ja igapäevane elupraktika aga on tõestanud, et ülemäärased valgud pole meile jõuallikaks vaid ohtlikeks mürkideks. Valgurikkad toidud tekitavad rohkem ebameeldivadi lõhnu, näiteks muna, kui valgu vaesed võivalguvabad. See tõsiasi on toitumisele, tervisehoiule ja rahvamajandusele väga tähtis. India joogi ,,Svami Abhedananda väidab, et toitumiseks pole liha . Kõike vajalikku saame puu-, aed- ja teraviljadest ning piimast
päevas; õhtul peale kella 6 või 7 ei tohiks süüa; 1200-1500 kalorit päevas oleks sel juhul normaalne; SAAVUTATUD KAALU EI TOHI KAOTADA!; loobuda tuleks magusatest jookidest (mahlad, limonaadid, suhkur, kohvikoord asendada piimaga). Teine viga väga järsu kaalukaotuse juures on taimetoitlus. Põhjendatud ei ole absoluutne taimetoitlus. Hädaohud: 1) Ei saa asendamatuid aminohappeid 2) Organism kannatab valgupuuduse all 3) Jäädakse ilma rasvast ja vitamiin B-12st KMI = kaal kg : pikkus m² 15-18,5 = alakaaluline 18,5-25 = terve 25-30 = ülekaaluline 30-40 = tüse 40-70 = väga tüse Termoregulatsioon Protsessid, mis säilitavad püsiva kehatemperatuuri. Soojuse tekke ja äraandmise tasakaal. Inimene on püsisoojane tema tema kehatemperatuur oluliselt väliskeskkonna temperatuurist ei sõltu. Keskmine temperatuur on 37º (kehasisemuses). Inimese kehatemperatuur kõigub
Kehamassiindeks ja selle mõistlikud ja ebamõistlikud vahemikud (sh ülekaalu ja rasvumise piir). Vööümbermõõt. Rasvumise ja ülekaaluga seotud riskid. Energiasisendi (toiduga saadava energia) soovituslik jaotamine toidukordade vahel. Makrotoitained. Energiasisendi soovituslik jaotus makrotoitainete vahel (vt ka tabeli 4.14 allmärkust 2 valkude ja rasvade tarbimise soovituse kohta negatiivse energiatasakaalu korral). Asendamatud ja asendatavad aminohapped. Ohud valgupuuduse korral. Toidurasvad sh kolesterool ja rasvhapped. Küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped sh nende allikad ja tarbimissoovitused. Rasvade ala- ja ületarbimise ohud. Süsivesikud (sh kiudained). Tarbimissoovitus sh lisatud suhkrute ja kiudainete kohta. Kiudainete energiasisaldus. Tärkliserikkad toidud. Glükeemilised süsivesikud ja nende erinevus kiudainetest. Glükeemiline indeks. Millise toitaine glükeemiline indeks on kõige suurem? Toitainetihedus. Vesi
aktiivsed kui toiduga vastu võetud D-vitamiin. Normaalseks vitamiiniainevahetuseks on tarvilik, et vitamiinid oleksid toiduratsioonis õigesti tasakaalustatud ning et toit sisaldaks küllaldaselt täisväärtuslikku valku. Valgu vähesuse korral on häiritud Bi-, Bs- ja C-vitamiini- ning karotiiniainevahetus. Täisväärtuslik valk on vajalik ka niatsiini ja koliini sünteesis. Valgupuuduse korral toidus võivad tekkida hüpovitaminoosid ka siis, kui toit sisaldab vitamiine küllaldaselt. C-vitamiin laguneb teistega võrreldes kõige hõlpsamini. Köögi- ja puuviljade säilitamisel C-vitamiini-sisaldus neis langeb pidevalt. Väga suured käod võivad tekkida oskamatusest toiduainete töötlemisel ja toidu valmistamisel. C-vitamiini lagundavalt toimivad vastavad ensüümid (askorbinaas), kõrge temperatuur, õhu hapnik ning metallid ja nende soolad (eriti vask ja raud)
annaabi.ee 
