Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"valgukihi" - 8 õppematerjali

Linnukasvatus
2
odt

Linnukasvatus

Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule . Muna on valmis , algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest

Põllumajandus → Looma kasvatus
8 allalaadimist
Linnukasvatus
8
doc

Linnukasvatus

Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 60­70 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet minutit imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt ­ 1,4 mm minutis. Emakas 8­9 9­21 Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja tundi vett sisaldavat sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule

Põllumajandus → Loomakasvatus
238 allalaadimist
LINNUKASVATUS
4
docx

LINNUKASVATUS

munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 60­70 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, minutit terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt ­ 1,4 mm minutis. Emakas 8­9 9­21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab

Põllumajandus → Linnukasvatus
25 allalaadimist
Linnukasvatus
9
docx

Linnukasvatus

Kõigepealt moodustub rebu 35 tundi kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 60­ Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja 70 moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt minut kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. it Kitsuses liigub muna aeglasemalt ­ 1,4 mm minutis. Emakas 8­9 9­21 Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti. tundi Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Linnukasvatus
10
docx

Linnukasvatus

kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. kitsus 60-70 min Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt ­ 1,4 mm minutis. emakas 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Linnukasvatuse konspekt
26
docx

Linnukasvatuse konspekt

munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 60–70 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, minutit terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt – 1,4 mm minutis. Emakas 8–9 9–21 tundi Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine.

Põllumajandus → Põllumajandus
26 allalaadimist
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS
20
docx

LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS

Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 60–70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt – 1,4 mm minutis. Emakas 8–9 9–21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on

Põllumajandus → Loomakasvatus
16 allalaadimist
Grupp III dsRNA viirused
30
pdf

Grupp III dsRNA viirused

1 valgu trimeerid moodustavad 12 kapsiidist väljaulatuvat (kuni 40 nm võrra) paindlikku "kiudu", mis on olulised virioni seondumisel rakkudele. Virionides ja ISPV-des omab 1 (seondub 2-valguga) erinevaid konformatsioone. Vahekiht Reoviiruste virionide T=13 väliskapsiidi ja T=1 sisekapsiidi ühendavad 2- (vt. ülal) ja 2- (vt. allpool) valgud. Need valgud (täpsemalt 2-valgu 1-valku siduv domään ja 2-valk) moodustavad virionides mittetäieliku vahepealse valgukihi. See struktuur on oluline sise- ja väliskapsiidi vahelisteks interaktsioonideks. Sisemine kapsiid Reoviiruste virionide sisemise kapsiid ruumiline struktuur on teada täpsusega 0.36 nm - tehtud on röntgenstruktuur analüüs, mis on näidanud, et sisemine kapsiid omab ebatavalist T=1 sümmeetriat ja koosneb: 120-st 1-valgu subühikust (moodustavad 60 dimeeri, mis paiknevad T=1 sümmeetrias) ja moodustavad sisemise kapsiidi karkassi;

Kategooriata → Viroloogia
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun