ja neid sünteesib organism ise. Liitvalgud- aminohapped + teised orgaanilised ained. Valgu omadused määrab ära aminohappeline järjestus ehk valgu primaarstruktuur. Valgu molekulide struktuurid: · Primaarstruktuur- aminohappeline järjestus ( o-o-o-o-o- ) · Sekundaarstruktuur- valguahel keerdunud spiraaliks ehk heeliksiks/ kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel ehk 2 valguahelat omavahel ühinenud. Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. (juuksed, küüned, ämblikuniit, siid) · Tertsiaarstruktuur- enamasti keraja kujuga, nim gloobuliks. (osad ensüümid, munavalk, antikehad · Kvaternaarstruktuur- mitu erinevat gloobulit põimunud. (peaaegu kõik ensüümid) Denaturatsioon ja renaturatsioon:
2. Pilet . 1. Elu organiseerituse tasemed. 1) Molekulaarne tase uurib molekulaarbioloogia (biomolekulid) 2) Raku tase tsütoloogia 3) Organismi tase füsiloogia 4) Populatsiooni tase ökoloogia 5) Koosluse tase 6) Biosfääri tase ökoloogia 2.Geneetilise koodi olemus. Geneetiline kood on olemuselt süsteem, milles seatakse vastavusse mRNA ja valguahelat moodustavad aminohapped. 3.Pilet. 1.Teaduslik meetod. eesmärgiks on vaatluste või mõõtmiste põhjal hüpoteeside püstitamise, nende põhjal ennustuste tegemine ja ennustuste paikapidavuse kontrollimine, korrastavate katsete abil. Ainevaldkond, uurija, uurimisobjekt, probleem, taustainfo - hüpotees kontroll tulemuste analüüs järeldused. 2.Transkriptsioon, geenide tüübid.
SILAC Valgud märgitakse stabiilsete isotoobidega. Rakukultuuris märgitakse valgud lisades söötmele raskeid aminohappeid. Harilikult lüsiin, arginiin või leutsiin, mis sisaldavad 2H, 13C 15 või N aatomeid. Valgud lõigatakse peptiidideks ja peptiidid eraldatakse kromatograafiliselt. Kindla väärtusega m/z ioonide kvantitatiivne suhe näitab peptiidide ja seega ka valkude suhet. Trüpsiin lõikab valguahelat positiivselt laetud 3 AH (R, K) C-terminaalselt. LysC lõikab vaid lüsiini tagant. Kümotrüpsiin lõikab aromaatsete AH (F, Y, W) tagant. Kasutades massi märkega ühte neist AH-st, saab kindla massnihkega peptiide.pSILAC. Pulss märkimisega SILAC. Rakkudele lisatakse erineva märkega aminohappeid (söötmevahetus)
Nagu eespool juba märgitud vastab mõnele aminohappele 1 koodon, enamusele 2 või 4, aga mõnele koguni 6 koodonit (alternatiivsete koodide puhul kuni 8 koodonit). On selge positiivne seos aminohappe valkudes esinemise sageduse ja nendele kooditabelis vastavate koodonite arvu vahel, mida sagedamini esinev aminohape, seda rohkem vastab talle koodoneid (vt. joon. 9.2). Ka see fakt viitab koodi otstarbekohasusele ja seega evolutsioonilisele optimiseeritusele e. pikale evolutsioonilisele ajaloole. Valguahelat kodeerivad koodonid on järjestikku. Seetõttu on võimalik sama mRNA järjestust tõlkida valguks kolmes erinevas "lugemisraamis". Näiteks järjestus: AUGGCUUCGCUCAA, tähendab esimeses lugemisraamis (alustades lugemist esimesest koodonist, AUG) Met-Ala-Ser-Leu, teises raamis (nimetatakse ka +1 raamiks) on järjestus: UGGCUUCGCUCA, mis vastab valgujärjestusele: Cys-Leu-Arg-Ser, 14
annaabi.ee 
