Valglinnastumine Valglinnastumine toimub siis, kui linnaala laieneb elanike arvu suurenemisest kiiremini. Juba üle veerandi Euroopa Liidu pindalast linnastunud. Eurooplaste eluiga pikeneb ja üha enam meist elab üksi, vajades rohkem eluruumi. Me reisime kaugemale ja tarbime rohkem. Aastatel 19902000 võeti hoonete ja rajatiste alla rohkem kui 800 000 hektarit Euroopa maad. See on kolm korda suurem kui Luksemburgi pindala. Kui sama areng jätkub, kahekordistub linnaala veidi rohkem kui sajandiga.Valglinnastud vajavad üha rohkem energiat, rohkem transpordi infrastruktuuri ning rohkem maad. See kahjustab looduskeskkonda ja suurendab kasvuhoonegaaside teket, mis omakorda muudab nii kliimat kui saastab rohkem õhku ja tekitab müra. Tulemusena halvendab valglinnastumine vahetult linnades ja linnade lähedal elavate inimeste elukvaliteeti.Valglinnastumise põhjus on pigem muutuv eluhoia...
Valglinnastumise mõjud keskkonnale Töö autor: Rahvastiku arv on viimasel sajandil pidevalt tõunud ja kuna on toimunud linnastumine ja enamus rahvastikust elab linnades, tähendab see, et linnad on märgatavalt kasvanud. Antud töö vaatleb valglinnastumist ja toob välja erinevaid näiteid kasutades, mis on just nimelt valglinnastumise poolt põhjustatud erinevad keskkonna ja põllumajanduslikud probleemid. Kõigepealt aga valglinnastumisest üldisemalt. Couch'i (2007) arvates on valglinnastumine linnade kompaktsuse vähenemine, nende väljapoole kasvamine ja detsentralisatsioon. Samuti on välja toodud, et valglinnastumine toob endaga kaasa autode kasutamise suurenemise kuna vahemaad on suurenenud. Valglinnastumine kui nähtus tekkis 18
Kui lihtne on saavutada looduslähedust, kas ilus tulevik on ikka kõigi huvides ja millest peaks loobuma – seda kõike me veel ei tea. Eesti Vabariigi rahvaarvu väga väikesest kasvust hoolimata on tugevasti suurenenud valglinnastumine. Tallinna äärelinnad nagu Viimsi, Pirita, Laagri ja Tabasalu on juba osake meie pealinnast. Saaste on tunduvalt suurenenud: väga palju on autosid ning mainimata ei saa jäta massilist uusarendust, mis valglinnastumist soodustab.Väga palju on metsaraiet ja maamüüki, mistõttu kaotame loodust ja rohelust. Kannatavad ka loomad ja linnud, kes nüüd on sunnitud elama inimeste keskel, hirmus ja segaduses. Parema tuleviku nimel peab Eesti ja tema rahvas veel palju tööd tegema. Me peame hoidma oma loodust ja jälgima, et ka teised seda teeksid. Uusarendust peab läbi viima mõistlikkuse raames ja kaasaegselt, säilitades loodust. Kolmekümne aasta pärast võiksime juba elada
valglinnastumine võib juhtuda ka objekti fragmendi puhvrivöös, mitte suure pindalaga looduslikul ökoloogilisel maal. ID jaotati neljaks: I-kõige väiksem mõju; II-väike mõju; III-suur mõju; IV-kõige suurem mõju. ID on kõige loomulikumal ökoloogilisel fragmendil võrdne nulliga ning linnastumine ei ole seda ala kuidagi mõjutanud. Sellised fragmendid asuvad loodes paiknevate metsade kohal, jõgede võrgustiku alal ja maapiirkonnas, kus valglinnastumist on viimase 20 aasta jooksul esinenud harva. Kui ID on üle 30% siis tegu ei ole enam nulliga. ID I fragmendid alas Br1 on suurelt jaolt hajali asetsevad metsad, rohumaad ja veekogud, karjäärid ja turismipiirkonda kuuluvad mäe-alad. IDI fragmendid alas Br2 on samuti suurte linnade äärealadel, kuid tegu polnud mägise alaga. IDII, IDIII fragmendid kahes puhveralas on mõned majanduslikult arenenud alad piki Jangtse jõge, Yao jõe ja Ge järve ning linnade lõunakallastel
(Burton, 2000) 4. Eksiarvamused kompaktsest linnast Neumani (2005) väitel kehtib kompaktse linna ja valglinnastumise vahel paradoks, mille puhul hajalinnade vastu võitlemiseks üritatakse rajada kompaktseid linnu, kuna eeldatakse, et kompaktsed linnad on jätkusuutlikumad. Kuid rahvastiku tiheduse kasvades hääletavad paljud inimesed oma jalgadega ja kolivad linna äärde madalama tihedusega piirkondadesse, suurendades valglinnastumist. Neumanni hinnangul on üheks paradoksi põhjuseks laialt levinud väärarusaam, et kompaktsus toob automaatselt kaasa jätkusuutlikkuse tõusu. (Neumann) Kompaktse linnavormi pooldajad väidavad, et selle eelisteks on väiksem energia- ja kütusetarve ning madalam saastamise tase, sest elanikel on töökohtadesse ja poodidesse lühem maa reisida, mistõttu kasutatakse ka palju autodele alternatiivseid liikumismeetodeid, nagu näiteks jala käimist ja jalgratta või ühistranspordiga sõitmist
muudatusi ning ruumiliste mõõtmetega seotud tingimusi kaartidel/ joonistel. Teised juriidilised dokumendid, millega tuleb arvestada on: looduskaitseseadus, muinsuskaitseseadus, ehitusseadus, veeseadus, Natura 2000 alad jne. 210. Jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendamine kohaliku tasandi ruumilises planeerimises Näiteks ei soosita linna äärealadele kaubanduskeskuste planeerimist, sest see soodustab valglinnastumist. Transiitliikluse juhtimine linnast mööda. Rohevõrguslik mitmekihiline, et tagada floora ja fauna elupaik, kui ka keskkonnatingimuste parem seisund. Elamumaade planeerimisel sotsiaalne keskkonnakvaliteet, mis oleks ohutu nii lastele mängimiseks kui ka sobilik puhkuseks. 211. Loodusliku taimkatte käsitlemine elukeskkonna detailplaneerimisel Maa-ala omapära selgitab välja maastikuanalüüs, milles käsitletakse taimestikku jne.
annaabi.ee 
