sai endale autot ja oma maja lubada, võis oma elamise rajada mürarikkast ja saastatud linnakeskkonnast eemale (Couch et al. 2007). Valglinnastumine ja maa kasutamine on tõsine keskkonnaprobleem, kuna linnastunud alad on suuremad, laialevikulised ja killustunud. Seetõttu on viimasel ajal valglinnastumise mõõtmine ja hindamine saanud väga aktuaalseks probleemiks. (Gerundo ja Grimaldi 2011) (La Greca et al. 2011) Antud töö autori arvates on valglinnastumisega seotud probleemidele vähe tähelepanu pööratud, kui probleemi ulatus ja mõjud ei ole täpselt teada, ei saa sellega ka tegeleda. Valglinnastumine mõjutab otseselt maakohtade maakasutuse muutust. Asulad, mille asustustihedus on madal, tekivad järjest kaugemale suurlinnadest ja see mõjutab metsa- ja põllumaade killustumist. Selle tagajärjel tekivad suurlinnade ümber mittepõllumajanduslikud hajaasustusega alad (Salvati et al. 2012). Metsamaade
.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Antud referaat valmis artikli ,,Measuring the impact of urban sprawl on natural landscape pattern of the Western Taihu Lake watershed, China" põhjal, mis ilmus ajakirjas Landscape and Urban Planning 27.08.2008. Artikli autoriteks on Weizhong Sua, Chaolin Gub, Guishan Yanga, Shuang Chena, Feng Zhenc. Maastiku muutust seostatakse linnastumisega, eriti valglinnastumisega, mis on olnud viimase poole sajandi vältel märkimisväärne ning selle nähtuse kasvu ennustatakse veel mitmeks tulevaks aastakümneks. Lisaks üldpindala vähenemisele, on enamik loodusmaastikke killustunud väiksemateks osadeks. Järelejäänud osades, mida nimetatakse tavaliselt laikudeks või fragmentideks, võivad muutuda looduslikud elupaigad ja liigilised koosseisud, häiritud saada hüdroloogilised süsteemid ning muutuda energia vool, toitainete ringlus ning laikude
2.Kohaliku omavalitsuse tasand-mingi maa-ala või asula elanikele on antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi. 2 peamist tunnust: 1)kohalik esinduskogu: 4. a-ks valitav linna- või vallavolikogu 2)iseseisev maksustamisõigus: kohalikud maksud, linna- ja vallaeelarve. Enamus tuludest KOV eelarvesse laekub riiklikest maksudest: · 100% maamaksust · % üksikisiku tulumaksust (Pärnu linna problem:seoses valglinnastumisega elavad linnas tool käivad maksumaksjad linna lähisvaldades ja sinnna laekub % nende tulumaksust) Kohalikest maksudest laekub aga väga väike osa KOV eelarvesse: reklaamimaks, tänavate- ja teede sulgemise maks, paadi maks) EV on parlamentaarne riik, mistõttu ka KOV tasandil rakendatakse parlamentarismi põhimõtteid. Kõrgeim seadusandlik võim kuulub valla/linnavolikogule. Kõrgem täidesaatev võim kuulub valla/linnavalitsusele, eesotsas vallavanema või linnapeaga.
2. muutuvad elukohaeelistused ja neid realiseerida võimaldav jõukuse kasv 3. Eeslinnade planeerimine. Probleemid: Maapiirkondades süvenevad probleemid teenuste kättesaadavuse osas. Valglinnastumise põhjused Eestis: • Inimeste eelistused, • vaba maa olemasolu, • elatustaseme tõus, • odava laenuraha olemasolu, • uute elurajoonide teke väljapoole linnade piire. Valglinnastumisega seotud probleemid: • jõukamate/uusasunike huvide eelistamine • Hinnatõus • Harjumuspärase miljöö, elukeskkonna kadumine Taandlinnastumine Põhjused: 1. väikeettevõtlus 2. Siselinnade kriis tõukejõuna 3. Maalise elulaadi eelistamine tõmbejõuna. Taaslinnastumine Põhjused: 1. Re-industrialiseerumine 2. Majanduse re-kontsentratsioon 3. Siselinnade, sh veepiirkondade taaselustamine. 4. Omavalitsuste arv eestis
Joonis 5. Laialivalguv linn Floridas, USAs. Valglinnastuva linna mudeli tunnused on: ebaühtlane asustuse areng; keskuslinnaga halvasti seotud transpordivõrk ja infrastruktuurid; kiire autode arvu kasv, puudulik ühistransport; regionaalselt koordineerimata planeeringutegevus, isevoolne areng; madal hoonestus- ja rahvastikutihedus; looduslike alade hävitamine, elupaikade vähenemine (Ideon, 2006) Valglinnastumisega kaasnevad probleemid Peamise probleemina võib välja tuua liiklusummikud, tihti puuduvad äärelinnas võimalused ühistranspordi kasutamiseks ja seetõttu tuleb elanikel sõita autoga (Metspalu, 2005). Valglinnastumise negatiivne küljeks võibki pidada autosõltuvust, Ahas (2006) on öelnud uusasumite elanike kohta: ,,Nad ei pääse liikuma, nad ei saa olla võrdsed ühiskonnaliikmed. Bussid käivad seal kehvasti või üldse mitte ja nii ongi elanikust saanud autosõltlane.»
annaabi.ee 
