Ümar kuni ovaalne Laineliselt täkilise servaga Pika rootsuga Roots lehelaba juures lapik · Harilik haab · Populus tremula Lehed ümmargused kuni laimunajad Lühikese terava tipuga Peensaagja servaga Pealt ja alt rohelised Juurevõsu lehtedel on alus nõrgalt südajas Kollane rood pealküljel · Ameerika haab · Populus tremuloides Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised Alt tihedalt valgeviltjate karvadega Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või Ovaalsed Lainelise servaga Alt valkjashallid karvased Hilissügisel peaaegu paljad · Hõbepappel · Populus alba Lehed munajad Nõrgalt südaja või ümara alusega Teritunud tipuga, Läikivrohelised Alt rohekasvalged, kollaste vaigulaikudega Noorelt karvased, hiljem Paljad, peensaagja servaga Leheroots paljas 2-5 cm pikk
..10 cm. Leheroots 3...10 cm pikk, lehelaba lähedal lapik. Külmadel kevadetel on puhkevad lehed pronkspunased. Sügisel värvuvad lehed kuldseteks (mõnikord ka veripunasteks). Populus tremuloides – ameerika haab Lehed ümmargused kuni laimunajad, lühikese terava tipuga, peensaagja servaga, pealt ja alt rohelised. Juurevõsu lehtedel on alus nõrgalt südajas. Populus alba – hõbepappel e. -haab Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised, 8...15 cm pikad, alt tihedalt valgeviltjate karvadega. Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või ovaalsed, lainelise servaga, 3...8 cm pikad, alt valkjashallid, karvased või (hilissügisel) peaaegu paljad. Populus balsamifera – palsamipappel Lehed munajad, kuni 12 cm pikad, nõrgalt südaja või ümara alusega, teritunud tipuga, läikivrohelised, alt rohekasvalged, kollaste vaigulaikudega, noorelt karvased, hiljem paljad, peensaagja servaga. Leheroots paljas, 2-5 cm pikk. Populus × canadensis – kanada pappel
enesetunde või peapöörituse. Seepärast tuleks temast raseduse ajal loobuda. Eestikeelne nimetus on Koirohi Ladinakeelne nimetus on Artemisia absinthium Sugukond korvõielised Botaaniline iseloomustus - mitmeaastane kultuuristatud rohttaim, 40-60 cm kõrge. Õitsemise aeg: juuli-september. Taimel on tugev puitunud ja harunenud risoom rohkete lisajuurtega, esineb ka sammasjuurestik. Koirohi kuulub tegelikult pujude perekonda. Teistest pujudest erineb ta üleni valgeviltjate lehtede ja varte poolest, samuti on kordumatud tema vänge koirohuhais ja väga mõru maitse. Talle sarnane on ainult meripuju, kes kasvab meil harva Saaremaa rannikul ja on looduskaitse all. Koirohust erineb ta väiksema kasvu ja teistsuguse aromaatse lõhna poolest. Vahel aetakse koirohtu segi hariliku pujuga, ent hariliku puju lehed on kahevärvilised, pealt rohelised, alt valkjad ja viltjalt karvased. VARS - püstise varrega, oksine, tugevalt lehistunud
Populus alba - Puu kasvab 25-30 m kõrguseks, areaal: Kesk- ja Lääne- Euroopa ning Lääne- ja KeskAasia, Põhja-Aafrika. Põhja-Euroopas kasvab üksanes kultiveerituna. Eestis kultuuris sage. Meil küündivad suuremad puud 32 m kõrguseni ja tüveläbimõõt ulatub 220 cm-ni. Puud annavad tugevalt juurevõsu, on valgusnõudlikud. Puud on tihti tekkinud juurevõsudest kaldu. · Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised, 8...15 cm pikad, alt tihedalt valgeviltjate karvadega. Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või ovaalsed, lainelise servaga, 3...8 cm pikad, alt valkjashallid, karvased või (hilissügisel) peaaegu paljad. · Võrsed oliivrohekad, kaetud valgeviltja kihiga. Pungad väikesed, munajad, samuti valgeviltjad. 70. Perekond pajud (Salix) Perekonda kuuluvad kõrged puud, aga ka suhteliselt madalad puud ning kõrged, keskmised või madalad põõsad
annaabi.ee 
