koosseisu. Kaitseala vööndid: · Hindaste piiranguvöönd (305,7 ha) · Inka sihtkaitsevöönd (58,7 ha) · Jõe piiranguvöönd (166,4 ha) · Karuste sihtkaitsevöönd (265,9 ha) · Kõrgeraba sihtkaitsevöönd (899,4 ha) · Leotusraba sihtkaitsevöönd (1760 ha) · Linnuraba sihtkaitsevöönd (1846,4 ha) · Pillijärve piiranguvöönd (780,9 ha) · Sooristi piiranguvöönd (514,8 ha) · Tänavjärve sihtkaitsevöönd (1017,7 ha) · Valgeristi piiranguvöönd (218,8 ha) · Veskijärve piiranguvöönd (792,1 ha) · Vihterpalu piiranguvöönd (739,7 ha) · Väljaraba sihtkaitsevöönd (882,5 ha) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsakõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Kaitsealal on lubatud ka kalapüük. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Keelatud on puhtpuistu
1944. aastast alates oli Nugiseks Narva rindel. Seal ilmutatud sõjavapruse eest autasustati teda sama aasta märtsis I klassi Raudristiga ja kuu aega hiljem Raudristi Rüütliristiga. Sellele järgnes pikk haiguse periood, peale mida ta naasis oma väeüksuse juurde. 1945. aastal vangistati ta Nõukogude võimu poolt ja saadeti Siberisse, Gulagi. 1958. aastal naasis Nugiseks Eestisse. 1994. aastal andis Kaitseväe juhataja talle erukapteni auastme. 2001. aastal anti talle Kaitseliidu Valgeristi III klass ja Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist. Alfons Rebane, täisnimega Alfons Vilhelm Robert Rebane sündis 24. juunil 1908. aastal. Juba noorena tahtis ta saada sõduriks. 1920. aastatel alustas ta oma sõjaväelist teenistuskäiku Tondi sõjakoolis ja sai 1929. aastal ohvitseriks. 1933. aastal ülendati Rebane leitnandiks. Peale seda asus ta instruktoriks Kaitseliidu Sakala Malevasse. 1940. aastal saadeti ta erru, peale mida läks Rebane metsavennaks. 1941
Martna kiriku jaoks hakand viskama, Martnas kukk laulnd parajasti. Ta visand kukele selle kivi. Kivi on Endu talu väravas, Ähmja külas. Kalevipoja viskekivi Ehmjas asu Martna külanõukogus Ehmja külas Hindu talu maal. Praegu Kuradikivina tuntud ja vabariikliku kaitse all olev kivihiid jääb Martnast kilomeetri jagu Ridala suunas, kilomeetriposti 1/11 juurde maantee lähedale. Eedu kivi seisab Nõva külanõukogus ValgeristiVaisi maantee ääres Kivinõmme talu maal. Valgeristi teeristilt TallinnaKeilaHaapsalu maanteel saab mürakani umbes 14 km. Rändrahnule, mille juures kasvab vana kask , võib kergesti ronida. "Musa külas Nõva vallas asub suur Eedu kivi. Räägitakse, et see kivi olevat Kalevipoja visatud," nii selgitab kivi päritolu muistend. Kivi on kohaliku kaitse all. Nime saamise kohta teab Kivinõmme talu perenaine Helmi Pukk jutustada järgmist: "Palju aastaid tagasi, nii palju, et keegi ei tea
kaitseministriks. A. Tõnisson käis nüüd tähtsal tollal Pagari tänaval asunud kaitseministeeriumis (järgnenud okupatsiooni ajal asus seal NKDV KGB Eesti NSV peakorter) kuni 18. maini 1933. Seejärel sai ta jälle ligi 4 kuud olla ülemaks oma vanas armsas 1. diviisis, kuni ta 15. septembril 1933 kutsuti Kaitseministeeriumi Nõukogu alaliseks liikmeks. 1. mail 1934 lahkus A. Tõnisson sõjaväeteenistusest. Rahuajal olid tee ta rinnale leidnud Kotkaristi I klass ja Valgeristi I klass. Aga rohkem kui nood aumärgid, jäid A. Tõnissoni mälestust jäädvustama ta isevärki kindralinaljad ja vigurid, mis tegid temast sõdurite hulgas omaette legendaarse kuju meie kindralkonnas. A. Tõnisson oli oma suhtumises sõjaväeteenistusse vanamoodne mees, tõsine diviisi-isa, ja pole ime, et sel pinnal tekkis tal konflikte meie kindralkonna nooremate esindajatega. Sõjaväest vabanenult määrati A. Tõnisson tartu linnapeaks, kus ta olevat teinud
annaabi.ee 
