kasutaja poolt valve väljalülitamiseks, enne kui alarm häält tegema hakkab. Joonis 1: Signalisatsioonisüsteem Valgustus: Põlema on tarvis süüdata 3 välisvalgustit, kasutan selle jaoks liikumisandurit, mis annab signaali liikumise peale ja aeglülitit, mis annab signaali hämaral ajal. See on kella-ajaliselt paika pandud. Kui tuleb mõlemalt signaal JA-funktsiooni, läheb signaal edasi valgustitele, mis juba õue valgendama hakkavad. Joonis 2: Valgustite süsteem Boiler: vee soojendamisel midagi ära-ütlemata keerulist ei ole. Meil on analoog lävipäästik, mis vee temperatuuri jälgib, ja annab boileri termostaadile signaali kui temperatuur on 65 kraadi ning lõpetab oma töö, kui saavutatakse 75 kraadi Celsiuse järgi. Joonis 3: Boileri kontrollimine
et eesti kirjakeele sõnavara on liiga väike: puuduvad paljud kõige igapäevasemaid mõisteid märkivad sõnad. Eesti kirjakeele sõnavara rikastamiseks soovitab J. Aavik kasutada sõnade tuletamist liidete varal olemasolevaist tüvedest ja sõnade laenamist eesti murdeist, soome keelest ja võõrkeeltest. Ta peab tarvilikuks moodustada seesugused tuletatud käänd ja pöördsõnad, nagu arusaadavus, kalduvus; eksimatus, lõpmatus; kaugendama, valgendama; kattuma, käänduma jt. Artiklis "Abstraktlikud substantivid Eesti keeles", mis ilmus "NoorEesti" II albumis 1907, arutleb J. Aavik küsimust, kuidas tuleks ne, kas, lane, line, lik, ta ja tuliitega omadussõnadest tuletada usliitelisi nimisõnu, ilma milleta on võimatu käsitella ajalehtedes mitmesuguseid politilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke päevasündmusi. Toetudes soome keele eeskujule, soovitab ta kasutusele võtta sellised
Roogade üleküpsetamine, mis annab toidule kauni pruunistunud väljanägemise. Parima tulemuse saavutamiseks asetatakse ahjuvorm kuuma ahju grillelemendi alla või kasutatakse leegitajat. Flambeerimine Magustoidu kange alkoholiga ülevalamine ja selle põlemasüütamine. Efektne serveerimisviis, mille eesmärgiks on anda desserdile alkoholi maitse ilma alkoholita, sest see haihtub leegitamise tulemusel. Blanšeerimine Blanšeerimine (tuleneb prantsusekeelsest sõnast blanchir -valgendama) on toiduainete lühiajaline aktiivne kuumutamine vees või aurus. Selle eesmärgiks on kas toiduainete osaline pehmendamine enne serveerimist või edasist töötlemist, kasutatakse ka koore eemaldamise lihtsustamiseks (näiteks tomatil). Pärast lühikest kuumutamist jahutatakse toiduained külma vee all, et vältida järelpehmenemist. Enamasti kasutatakse köögiviljade puhul, mõnikord ka kala puhul. Friteerimine Friipraadimine (pr. keeles friture) on toiduainete praadimine rohkes rasvas
hindikeelne sõna "basmati" tähendabki hästi lõhnavat, aromaatset Barbecue - (barbeque) on küpsetusviis madalal temperatuuril spetsiaalses BBQ-ahjus. Bataat - magus kartul, troopilisest Ameerikast pärinev mitmeaastane taim söödavate, kuni 25 kg raskuste juuremugulatega. Bataadist valmistatakse jahu, tärklist, piiritust jm. Kasvatatakse Ida- ja Kagu-Aasias, on tähtsamai troopilisi kultuurtaimi. Blanseerimine - (tuleneb prantsusekeelsest sõnast blanchir -valgendama) on toiduainete lühiajaline aktiivne kuumutamine vees või aurus. Brülee - pruunistatud suhkur, vedeldatud vähese veega, tarvitatakse magustoitude maitsestamiseks ning katmiseks. Brokoli spargelkapsas Baklazaan köögivili, sobib praadimiseks, täitmiseks, salatiteks. Burgundia lihapada loomalihast valmistatud lihakaste Bearnaise`i kaste munakollase ja võiga rikastatud kaste äädikast, veinist, estragonist ja salottsibulast Besamellkaste valge põhikaste C
Klassikalist kaltsupaberit valmistati kuni 19. sajandi keskpaigani. Kaltsupaberi vastupidavus vananemisele on väga hea. Oluline tehnoloogiline pööre paberitootmises leidis aset 19. sajandi teisel poolel, mil kaltsupaberi asendas peamiselt puidutselluloosist saadud nn. "moodne" paber. Lisaks puidu kasutuselevõtule paberi toorainena, võeti liimistusainena kasutusele kampol, paberimassi hakati valgendama klooriga. Sellised tehnoloogilised 2 muutused mõjusid väga halvasti paberi kvaliteedile ja vananemisele vastupidavusele. Uuringud on näidanud, et kõige vähem vastupidav paber on valmistatud aastatel 1840 1950. Hiljem on paberi kvaliteet hakanud tõusma. Eestis kasutatava paberi kvaliteet muutus oluliselt paremaks alates 1990. aastatest. Paberitootmine Eestis
annaabi.ee 
