·Muld on osa loodusest, mis on seotud aineringega, energiavoogudega, soojusvahetusega. Muld on asustatud mikroorganismide ja selgrootutega, lisaks taimede juured, seened ja seemned. Mitmekesisus koosneb 3 omavahel seotud elemendist: geneetiline, funktsionaalne ja taksonoomiline mitmekesisus.KATEGOORIAD: Mikrofloora- <10m:bakterid,seened,kiirikbakterid, Mikrofauna10...100m:algloomad,nematoodid, Mesofauna-0,1...2,0mm:hooghännalised,lestad,valgeliimuklased, Makrofauna >2 mm: putukad jt lülijalgsed (kakandid, hulkjalgsed jne), limused, Megafauna üle 20 mm.FUNKTSIONAALSED GRUPID: Risosfääriorganismid- organismid,kesotseseltmõjutavadtaimetalitlustniipositiivseltkuinegatiivselt·Lagundajadorganismi dkeslagundavadtaimejäänuseidrisosfäärisjavarises,mõjutavadtaimekaudselt,kunatoitainedvaban evadteatudajajooksul·Ökosüsteemi insenerid e. mullaliigutajad. Mulla bioloogilise
Selgrootud on tähtsad toitainete ringete reguleerijad. Peamiselt varise peenestamine. Hästi tuntakse elustiku mõju C ja N ringele, vähem teistele ringetele. Selgrootud on võtmetegurid süsteemides, mis võimaldavad toitainete uuesti ringesse hõivamist ja ennetavad toitainete leostumist veekogudesse. Mullaelustik suurendab primaarproduktsiooni: kõrgem taimeproduktsioon mullas, kus esinevad ainuraksed loomad, valgeliimuklased, hooghännalised, sipelgad, vihmaussid. Põhilised protsessid, mida viivad läbi mullaorganismid on kasulike mikroorganismide, mükoriisa, N fikseerivate mikroorganismide stimuleerimine, taimede elujõu ja kaitsevõime parandamine kahjurite ja haiguste vastu nii maa all kui maa peal, positiivne mõju mulle struktuurile, taimekasvu soodustavate ühendite süntees mikroorganismide poolt, parem toitainete vabanemine risosfääris.
N: liivatõlv (Põhjameres),Spirorbidae, ketasuss, Eestis harilik harjasliimukas. 30. Mullas, magevees, meres. Kehaseina epiteeli paksend-vöö, mis talitleb paaritumisel ja munemisel.Mõlemasoolised,areng otsene.Harjased 4 kimbuna alates II lülist, tsöloom, parafüleetiline rühm( neist põlvnevad kaanid), On sette ja mullasööjaid, seene ja vetika sööjaid, röövloomi ja parasiite. Eestis 100 liiki. Sugukonnad:Vihmauslased, valgeliimuklased mullas,lühikeste lihtharjastega; klaasliimuklased, rabeliimuklased, mudatuplased- veekogudes, osadel pikemad harjased; vähikaanlased jõevähi koorikul, kaanide moodi, harjasteta, iminappadega, kaks kitiinset lõuga. 31. Erinevad senivaadeldud liikidest selle poolest, et nende keha ees- ja tagaosas moodustub iminapp. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Kokku on kaanil 33 kehalüli. Lihastik on hästi arenenud, kehaõõs on jaotunud urgete ja siinuste
Eestist vihmauslased (Lumbricidae): ehitus: Kehasein paks ja veresoontest rikas, vöö tagapool suguavasid. Harjased lühikesed konksjad, lihtsa tipuga, kahekaupa kimbus. Eluviis: Mulla sööjad ja kobestajad. Kolm ökoloogilist rühma: kõdukihi, mineraalmulla kihi ja uru-ussid. Näited: Eestis 13 liiki. Kõige ohtram haritud mullas on harilik mullauss (Aporrectodea caliginosa), harilik vihmauss (Lumbricus terrestris), nelikant-kaldauss (Eiseniella tetraedra). valgeliimuklased (Enchytraeidae): ehitus: Harjased lihtsa tipuga, tihti rohkem kui kahe kaupa kimbus. Vöö suguavade kohal, lülidel XII-XIII, väikesed valged. Eluviis: mulla ülemises kihis; lagundajad nagu vihmaussidki. Näited: Eestis kümneid liike. Mullas kõige rohkem perekonna Fridericia liike. Kalamaimude jaoks kasvatatud Enchytraeus albidus. Okasmetsas ja rabas (happelises keskkonnas) Cognettia sphagnetorum. Veekogude põhjas vahel Marionina riparia, Cognettia glandulosa, Mesenchytraeus armatus jt.
annaabi.ee 
