varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960 Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Gailiti üheks tuntuimaks romaaniks ja tegelaskujuks on jäänud Toomas Nipernaadi. Mälestusmärk Nipernaadile 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: «...monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale.» Mõned aastad tagasi plaanitigi Nipernaadi pronksi valamist. Mäletatavalt tegi Valga linnavalitsus projekti eesmärgiga hiljemalt 2002. aasta kevadeks paigaldada Toomas
iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Mälestusmärk Nipernaadile: 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: "Monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale." Mõned aastad tagasi plaanitigi Nipernaadi pronksi valamist. Mäletatavalt tegi Valga linnavalitsus projekti eesmärgiga hiljemalt 2002. aasta kevadeks paigaldada Toomas
Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Mälestusmärk Nipernaadile 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: "Monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale." Mõned aastad tagasi plaanitigi Nipernaadi pronksi valamist. Mäletatavalt tegi Valga 5 linnavalitsus projekti eesmärgiga hiljemalt 2002
1.9, l 18. 41 Täiendav Eesti-Läti leping piiriküsimustes. // ERA.957.5.171, l 5353p. 42 Puraküla elanike palvekiri Eesti-Läti piirikomisjonile. // ERA.1604.1.104, l 37. 12 Kohe peal piiri kehtima hakkamist sai Valgas piiriületuse kohaks Suur-Sepa tänava kontrollpunkt. Esialgu see pikalt toimida ei saanud, sest 1921. aasta jaanuarist kuni 1922. aasta juulini oli Valga piiripunkt välisministeeriumi korraldusel suletud ning valgalased said piiri ületada Süldina piiripunkti kaudu. Sel perioodil lasti linna kaudu läbi vaid Luke surnuaeda suunduvaid rongkäike.43 Peale Suur-Sepa piiripunkt taasavamist 1922. aastal jäigi see Valgas linna ainsaks ametlikuks piiriületuskohaks, olles avatud kolm korda päevas ajavahemikel kell 7-9, 13-15 ja 19-21.44 Üldiselt oli Eesti-Läti piiri ületamiseks kaks võimalust. Kas üldiste piiripunktide kaudu,
Kõige tuntum mini oli tolal Carl Rütel, kes tõi mitmeid esikohti nii Riiast, Helsingist, Varssavist ja Moskvast. On teada ka fakt, et Rütel koos maadleja ja rattaspordi harrastaja G. Hackenschmidtiga Venemaa verstasõidu rekordit püstitama läksid. Kas nad selle ka saavutasid on teadmata, sest lehed vaikisid. Kui esialgu sõideti võidu maanteel, siis peagi hakkasid klubid rajama velodroome. Nendest suuremad rajati Tallinnasse Kadriorgu ja Tartusse Tallinna mnt äärde. Valgalased tegid omale väikese raja ümber tiigi. 1897. aastal ehitati Tartusse täiesti uus rada, mis oli siis Baltimaade moodsaim. Esimesele võistlusele kogunes umbes 4000 pealtvaatajat. Ootamatult sekkus võistluskäiku vihm. Kuna rada oli puidust, algasid uperpallitamised, mille tagajärjel võitlejad keeldusid edasi sõitmast. Oodatud rekordid jäid purustamata. Niisama kiiresti, kui rattasõit Eestimaal moodi läks, sama ootamatult tekkis ka seisak.
annaabi.ee 
