Richard I Lõvisüda-inglise kuningas kolmanda ristisõja ajal.Philippe II Auguste-prantsuse kuninga kolmanda ristisõja ajal.I ristisõda-1096-1099.Prantsuse ja saksa talupojad,feodaalid,moslemid.Jeruusalemm.Jeruusalemm vallutati.II ristisõda- 1147-1149.Bernard Clairvaux.Orantsuse ja saksa väed.Edessa riik.Edessa riik langes.III ristisõda-1189-1192.Eestvedajad islamiusulised.osalisid süüria,saksa- rooma,inglismaa,prantsusmaa.Jeruusalemm.Kristlaste moraalne kaotus ja sõlmiti valeusulistega kokkulepe.IV ristisõda-1202-1204.algataja Innocetius III.konstantinoopoli vastu.Vallutati konstantinoopol.
Philippe II August, Inglise kuningas Richard Lõvisüda. Friedrich liikus maateid pidi pühale maale, kuid uppus jõkke ning ei jõudnud kohale. Inglased ja prantslased, kes tulid mereteed pidi, jõudsid kohale suuri kaotusi kandes, ent vallutada seda ei suudetud. Egiptuse sultani Saladiniga lepiti kokku, et Jeruusalemma võidakse edaspidi külastada. Seega lõppes kolmas ristisõda moraalse kaotusega, sest lepiti valeusulistega kokku. IV ristisõda (1202-1204) ja Konsantinoopoli vallutamise põhjused Ristisõdijad olid Prantsusmaa ja Flaami aadlikud Innocentius III korraldas retke. Selleks, et Pühale Maale minna, lepiti kokku Veneetsia kaupmeestega, kes lubasid sõdijad meritsi kohale viia. Veneetslased esitasd aga tingmuse: kõigepealt tuleb vabaneda kaupmehi kibutavatest mereröövlitest. Nii vallutatigi Zara linn, mida peeti mereröövlite punktiks (kusjuures ka seal oli katoliiklasi)
asus koduteele Philippe II Auguste. Richard jätkas aga võitlust. Ta alustas küll läbirääkimisi, kuid katkestas nee. 1192. Asus ta vägede Jerusalemma poole. Pärast mitmeid vahejuhtumeid püüdis Richard uuesti läbirääkimisi alustada. Tulemus oli kehvem kui algsetel läbirääkimistel. Palverändurid võisid küll Jeruusalemma külastada ja ka Põhja-Süüria sai kristlastele, kuid Jeruusalemma vallutada ei suudetud ja lõpetati ju moraalse kaotusega mindi kokkuleppele valeusulistega. IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees- Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn
Juba üle kuuekünmeaastasele keisrile said rasked teeolud saatuslikuks. Nimelt uppus ta üht Antiookia mäestikujõge ületades.Meretee valinud inglased ja prantslased jõudsid suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla, ent vallutada seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada.Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusega. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe. Neljas ristisõda(1202-1204) Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale Maale korraldas paavst Innocentius III. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased esitasid aga tingimuse: ristisõdijad peavad aitama vabaneda kaupmehi kimbutavatest mereröövlitest. Nõnda vallutati mereröövlite pesaks nimetatud Zara linn, kus valitsevaks usuks oli katoliikius. Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et
Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste. Keiser Friederich liikus Pühale maale maateed pidi. Juba üle kuuekümneaastasele keisrile said rasked teeolud saatuslikuks. Nimelt uppus ta üht Antiookia mäestikujõge ületades. Meretee valinud inglased ja prantslased jõudsid suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla, ent vallutada seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada. Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusgea. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe. Neljas ristisõda ( 1202. 1204. ) Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale Maale korraldas paavst Innocentius 3. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased esitasid aga tingimuse: ristisõdijad peavad aitama vabaneda kaupmehi kimbutavatest mereröövlitest. Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. 12. aprillil 1204.
annaabi.ee 
