Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"valetavat" - 4 õppematerjali

Valetamine- referaat
7
doc

Valetamine- referaat

Kas see ka täpselt paika peab tunneb igaüks sisetunde järgi ära. Üldjuhul on kõige paremaks nipiks aga inimese tundmine. Rahuliku inimese puhul äratab tahest tahtmata emotsionaalne kõne kahtlust ning emotsionaalse inimese puhul tagasihoitud kõne. Võhivõõra puhul on retsept aga üldiselt teadmata. Kuidas aru saada, et inimene valetab? Me puutume ikka aegajalt kokku inimsetega, kes näivad valetavat iga sõna mida nad räägivad. Valetaja on kõige lihtsam ära tunda tema kehakeele, käitumise ja oleku järgi. Aga mis on ikkagi valetaja tundemärgid?? · Sa märkad, et inimene väldib sinu silmi. Ta silmad võivad pilkuda ja liikuda ruumis tavalisest tihedamini. · Isik võib rääkimise ajal segaduses olla. Ta mõtleb valesi samal ajal kui ta vestleb, see viib tema tähelepanu kõrvale. · Valetaja räägib väga kiiresti

Psühholoogia → Psühholoogia
29 allalaadimist
Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016
16
odt

Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016

Algvõrre – ilus, magus. Keskvõrre – ilusam, magusam. Ülivõrre – kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). * Aeg e tempus – väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. * Isik e persona – eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. * Kõneviis e modus – eesti keeles: kindel – tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt „nad valetavat“), tingiv e konditsionaal – nn „oleks“, möönev e jussiv – käskiv+kaudne (nt „mindagu“, „tehtagu“, „nad jätku oma töö pooleli“). * Tegumood e genus – aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by him“) personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); * Laad e aspekt – lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev)

Keeled → Üldkeeleteadus
36 allalaadimist
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Algvõrre ­ ilus, magus. Keskvõrre ­ ilusam, magusam. Ülivõrre ­ kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Aeg e tempus ­ väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. Isik e persona ­ eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. Kõneviis e modus ­ eesti keeles: kindel ­ tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt ,,nad valetavat"), tingiv e konditsionaal ­ nn ,,oleks", möönev e jussiv ­ käskiv+kaudne (nt ,,mindagu", ,,tehtagu", ,,nad jätku oma töö pooleli"). Tegumood e genus ­ aktiiv/passiiv (,,HE wrote some letters"/" SOME LETTERS were written by him") personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); Laad e aspekt ­ lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev)

Keeled → Keeleteadus
424 allalaadimist
Üldkeeleteaduse eksami keelepuu
18
pdf

Üldkeeleteaduse eksami keelepuu

Algvõrre ­ ilus, magus. Keskvõrre ­ ilusam, magusam. Ülivõrre ­ kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Aeg e tempus ­ väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. Isik e persona ­ eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. Kõneviis e modus ­ eesti keeles: kindel ­ tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt ,,nad valetavat"), tingiv e konditsionaal ­ nn ,,oleks", möönev e jussiv ­ käskiv+kaudne (nt ,,mindagu", ,,tehtagu", ,,nad jätku oma töö pooleli"). Tegumood e genus ­ aktiiv/passiiv (,,HE wrote some letters"/" SOME LETTERS were written by him") personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); Laad e aspekt ­ lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev)

Keeled → Keeleteadus
66 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun