praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti pakub siin huvi tahtmatu reflektoorne pupillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikultkontrollida. Näo puudutamine Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest – kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist. Kui tõstame rääkides käe suu ette, siis püüab aju takistada alateadvuses keelele tulevaid sõnu. Väidetakse isegi, et kui me näiteks räägime ja kuulaja katab suu käega, siis on ta veendumusel, et teie valetate.
(Pease, 1994) Verbaalset keelt toetavad näoilmed. Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme. Kuulutust, et oleme maruvihased, saadab vihane ilme. Nägu on kehakeeles kõige väljendusrikkam vahend, näidates meeleolu, tundeid ja mõtteid. (Jaskolka, 2004) 5.1.2 Näo puudutamine Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist. Kui tõstame rääkides käe suu ette, siis püüab aju takistada alateadvuses keelele tulevaid sõnu. Väidetakse isegi, et kui me näiteks räägime ja kuulaja katab suu käega, 9
kehad liikuma samas rütmis meie sõnadega. Samas ei tohi estidega liialdada kui nad on liiga pealekäivad, siis nad tahes tahtmata ärritavad teisi. Zestid on kasulikud, kuni säilib kontroll nende kõne üle 32. Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist. Teine võimalus oma valetamist varjata on nina sügamine. Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta. Kõrva hõõrumine väljendab soovi kuuldut vältida. 33. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
G. Nierenbergi ja H. Calero andmetel kasutavad allapoole tervaikuga kiilu sagedamini naised. Üldiselt peetakse kiilikujulist asendit jaatavaks asendiks. Seda kasutatakse väga sageli alluvate juursolekul (Pease 1994: 45). Näo puudutamine Pettus, vale, kahtlus Näo puudutamine. Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist. Kui tõstame rääkides käe suu ette, siis püüab aju takistada alateadvuses keelele tulevaid sõnu. Väidetakse isegi, et kui me näiteks räägime ja kuulaja katab suu käega, siis on ta veendumusel, et teie valetate.
annaabi.ee 
