rahana. Kuld münt ei ole veel päris raha, ta on siiski veel KAUPRAHA. Mündi võib üles sulatada ja teha sellest hoopis kaupa nt ehteid. Aga nt tänane euro münt- sellega ei saa muud midagi teha kui ainult maksta. Üles sulatades ei ole sel metallil mingit väärtust. Mündi vermimist hakkaisd korraldama preestrid, sest neil oli kõige rohkem varasid. Kirikud on läbiaegade olnud kõige rikkamad. Vermija ameti kõrvale hakkas aja jooksul tekkima veel üks amet- valerahategijad. 1. Esimesena hakati tegema sulameid. Kulla massi mündi sees hakati vähendama, asemele pandi muud odavat metalli- raud, hõbe, vask jne. Esimesed valerahategijad olid preestrid ise. Tõuke selleks andis värv- puhas kuld võib olla erinevat värvi- pruun, vaöge ja vahet polnud kui pandi natukene teist värvi metalli sisse. 2. Hakati mündi massi muutma. Kui mündid olid pikka aega ringluses
2 Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, mille väärtuse määrab raha ostujõud ja kaupade hinnad. Esimesed mündid pärinevad aastast 700 eKr (esimesed leiud). Leitud Kreeka ja Lüüdia aladelt. Kuldmünte hakkas valmistama kirik (st tellis selle töö). Seda seetõttu, et kirik oli rikas. Seoses müntimisega probleem, et tekkisid valerahategijad. Valerahategijaks samuti kirik. Nüüd tekkis vajadus defineerida, mis on õige ja milline vale raha. Hakkas tekkima huvi varade hoidmiseks turvalises kohas. Kirik hoidis oma varasid hoidlates. Pöörduti kiriku poole, et ka teised saaksid oma vara nende hoidlates hoida. Hoiustajale anti vastu „kviitung“ (või mingi dokument). Niimoodi hakati kasutama hoiuse teenust. Kui hoiustaja läks kaupmehe juurde ja tahtis midagi osta, siis pidi enne minema hoidlasse ja midagi välja võtma
Lk 163,,,,Õhtuti olen ma omamoodi kahejalgne uks ,,Schéhérezade'sse", mitte inimene vabas looduses. Me konutame liiga palju nelja seina vahel, ütlen ma sulle. Me mõtleme liiga palju nelja seina vahel. Me elame liiga palju nelja seina vahel. Me ahastame liiga palju nelja seina vahel. Kas looduse rüpes võib ahastada?" ,,Ja kuidas vee!" ütles Ravic. /---/ Looduse rüpes on igati viisakam ahastada kui köögiga ühetoakorteris. Mugavam kah."" (Morozov & Ravic) Lk 165,,,,Me elame nagu valerahategijad." Morozov võttis ajalehed kätte. ,,Vahi ja vaata! Nad ehitavad relvatehaseid, sest nad tahavad rahu; nad ehitavad koonduslaagreid, sest nad armastavad tõde; õiglus on iga erakondliku hulluse kattevari, poliitilised gangsterid on lunastajad, ning vabadus on igasugune võimuahnuse lipukiri. Valeraha! Vaimne valeraha."" Lk 181,,,,Kliinik on nagu klooster," ütles ta. ,,Õpid uuesti kõige lihtsamaidki asju. Kõndimist, hingamist, nägemist." ,,Jah. Õnn ju lausa vedeleb ümberringi
Athos läks alla arvet maksma, d'Artagnan ja Planchet jäid välisuksele seisma. Kõrtsmik oli tagapool, madalas toakeses, kuhu Athost paluti sisse astuda. Athos astus halba aimamata sisse ja tõmbas taskust kaks pistooli, et maksta. Peremees istus üksi oma laua taga, mille üks laegas oli poolavatud. Ta võttis Athose käest raha, veeretas seda näpu vahel ja kisendas siis äkki, et see on valeraha, ja et ta laseb nad mõlemad, tema ja tema sõbra kui valerahategijad kinni võtta. 215 «Nurjatu,» ütles Athos tema poole sammudes, «ma raiun sul kõrvad peast!» Samal hetkel astusid neli hambuni relvastatud meest kõrvalustest sisse ja tormasid Athose kallale. «Mina olen lõksus!» karjus Athos kogu kopsude jõuga. «Anna hobusele kannuseid, d'Artagnan, anna kannuseid!» Ja ta laskis püstolist kaks pauku. D'Artagnan ja Planchet ei lasknud seda endale kaks korda öelda. Nad päästsid lahti
annaabi.ee 
