omadus- ja määrsõna laiend · täiend ehk atribuut nimisõna lisand v laiend ( pikk mees ) · Öelids ja alus on lause pealiikmed, ülejäänud kõrvalliikmed. 75% lausetest : SOV, SVO ja siis 15% VSO (subj,obj,verb) 9. Süntaktilisi teooriaid: valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika. Valentsteooria e sõltuvusgrammatika tuumaks on tegusõna. Verbikeskne lauseehitus. Verb seob endaga aktandid e tegijad: subjekt, objekt. Sirkumstandid on aeg, koht ja viis. Aktuaalne /temaatiline/ liigendus lause infrastruktuur. Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) Käändegrammatika e rollid (tegeleb lause tähendusega): · agent elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; · instrument vahend, millega tehakse midagi;
Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Süntaksipuud S: NP {A N} VP NP Süntaktilised transformatsioonid /generativismis/ Tuumlause: Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE sh topikaliseerimine-algusesse tõstmine. Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos. Lisamine: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -- Poiss tahtis õppida lugema. Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika ''Valentsteooria'' e sõltuvusgrammatika (verbi valents, komplemendid e aktandid vs vabad laiendite sirkumstandid (aeg koht viis) X-valentsed verbid jne.) X=? Ootama-kahevalentne-; elama müüma viskama eraldama Käändegrammatika(semantilised rollid) Charles Fillmore jt Agent, patsient, kogeja, benefaktiiv, allikas, temporaal, instrument, komitatiiv, lokatiiv, põhjus. Konstruktsioonigrammatika Konstruktsioonigrammatika kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldistusastmega
lähenemine, mis eeldab -- vähemalt alguspunktis -- tähenduse kõrvalejätmist. Oma esimesel staadiumil abstraheerub ta tõepoolest sisust, olles suunatud vaid lausungite grammatikalisusele, sõltumata nende semantilisusest. Alles seejärel antakse eelnevalt välja toodud formaalsetele struktuuridele semantiline tõlgendus: semantiline komponent "haagitakse" seega süvastruktuuridele külge. 23. Süntaktilised teooriad: "valentsiteooria" - Valentsteooria e sõltuvusgrammatika. Sõltuvuse mõiste abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid, eelkõige seda, mis on endotsentrilise struktuuri põhisõna ja mis on selle laiendid. Laiendeid liigitatakse ühelt poolt sõltuvussuhte tugevuse järgi atribuutideks ja komplimentideks, teiselt poolt nende asukoha järgi lauses eeslaienditeks ja järellaienditeks. Verbi peetakse lause põhisõnaks. 24
- ühildumine ehk kongruents (kaks sõna samas kategoorias nt subjekti ja objekti ühildumine) - rektsioon (üks põhisõna, mis määrab ka teise sõna vormi (kategooria), aga ise ei ole selle sõna kategoorias) - eraldi morfeem (näitab suhteid) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivse süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika Valentsteooria e sõltuvusgrammatika tuumaks on tegusõna. Verbikeskne lauseehitus. Verb seob endaga aktandid e tegijad: subjekt, objekt. Sirkumstandid on aeg, koht ja viis. Aktuaalne /temaatiline/ liigendus lause infrastruktuur. Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) Käändegrammatika e rollid (tegeleb lause tähendusega): · agent elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; · instrument vahend, millega tehakse midagi;
annaabi.ee 
