Ainevahetus Dissimilatsioon kehaainete lagundamine Taime keha jaguneb / sümplast apoplast (tsütoplasma) (rakkudevaheline ruum ja rakukestad) Sümplastis orgaanilised ained liiguvad rakusiseselt tsütoplasmaväätide kaudu rakust rakku. Apoplastis vesi ja selles lahustunud ained liiguvad rakkude väliselt taime eri osade vahel või rakukestades. Kiireim vee liikumise viis on mööda surnud juhtkimburakkude valendikke. Vee liikumisel takistused: 1. Juure kesksilindri ümber rakukiht mille kestad on veele läbimatud nn Caspari joon. 2. Lehti katab kutiikula, vesi pääseb välja õhulõhedest veeauruna kui õhulõhed on avatud. Ainete transport toimub juhtkimpudes: *Ksüleemis vesi liigub juurtest rakkudesse. Liikumapanev jõud vee aurumine lehtedest. *Floeemis liiguvad orgaanilised ained lehtedest juurteni. Liikumapanev jõud rõhkude vahe. Taimede toiteelemendid - C, H, N, O, P, S
Katteepiteel- katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka siseõõnsustes Näärmeepiteel- kõikide näärmete nõret tootev koda 5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded Ühekihiline lameepiteel- loovad sileda ja libeda pinna, mis võimaldab elundite ja vere liikumist ilma suurema takistusesta o Mesoteel- ühekihiline lameepiteel, mis katab serooskestasid o Endoteel- lameepiteel, mis vooderdab veresoonte valendikke Ühekihiline kuupepiteel- esineb väikestes (pankrease ja süljenäärmete juhades) o Ülesandeks kaitsmine, absorbeermine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel- esineb absorbeerivates pindades (sool, magu, munajuha) o Ülesanded- transport, segretsioon, absorbtsioon, kaitse Ühekihilne ripsepiteel- esineb vaid munajuha ja emaka sisepinnal o Ülesandeks munaraku transport
leukotsüütidest. Nad meenutavad hüaliinkõhre (homogeenne valge mass) ja tekivad nakkushaiguste korral mikroobide toksiinide toimel. Tromb kinnitub veresoone sisekesta külge piiratud alal. Seal moodustub trombi pea. Trombil eristataksegi pea-, keha- ja sabaosa, mis ujub vabalt veresoone valendikus. Vastavalt paiknemisele veresoone valendikus eristatakse seinamanuseid, ummistavaid ja keratrombe (viimased tavaliselt südamekõrvas). Trombid võivad kitsendada veresoonte valendikke (seinamanused trombid) või ummistada ta täielikult. Olenevalt tekkekohast võivad trombid põhjustada suuremaid või väiksemaid kahjustusi: · võivad põhjustada üldist surma, · võivad põhjustada isheemiat ja infarkti (nekroos ehk kohalik surm), · tromb võib lahti murduda ja muutuda emboliks, · tromb võib pehmestuda, misjärel ta veeldub ja imendub, · võib asenduda kiudsidekoega või ladestuvad siia kaltsiumisoolad (lubistus),
tuleb inimkoormust vähendada. V astme puhul on soovitav mõneks aastaks puhkeala inimestele sulgeda kuni taastub alustaimestik. Puistute kirjeldused kahjustusastmete järgi: I Terve puistu -- metsaliigid on säilunud alusmetsas ja rohurindes, metsakõdu on kahjustamata. II Nõrgalt kahjustatud -- metsakõdu on kahjustatud, juurde on tulnud metsaservade ja aasade taimi. III Mõõdukalt kahjustatud -- rinnete all on valgust rohkem, võrastikus on valendikke, algab kuuse järelkasvu ja põõsarinde rühmade moodustumine, rajad tükeldavad metsa terviklikkust ja laiguti on äratrambitud kohti. Viimastes on platsidena rohukate hävinud, metsakõdu on vähenenud, puhkealale on tulnud aasade taimi. IV Tugevalt kahjustatud -- puistu on hõrenenud, häilud on suured, häiludes on metsakõdu hävinud, välud on kamardunud, puude järelkasv peaaegu puudub, moodustub puisniidu taoline mets.
annaabi.ee 
