veel traatkaunistus. Ülejäänud juuksed olid seotud taha hobusesabasse või krunni. See soeng esitles otseselt ajastule omast stiili, kus soengud olid lihtsalt koledad ja ei järginud pea ega näokuju. Vaatamata sellele, tuleb antud soengukuju päevakorrale veel 18 saj, ja 20 saj. Sellised soengute tegemine võttis rohkesti aega ja naised vajasid ka ,,tonstrix"i abi (naiste juuksur). Kasuti valejuukseid, kuumi tange ja vedelikke Soengumood muutus naiste hulgas väga oluliseks ja see muutus kiiresti. On isegi oletatud, et naised ajasid ennast kiilaks, et kiiresti panna pähe soovitult ja moodsalt sätitud soeng (parukas) Väga moes oli olla blond. Mõnedki naised eksperimenteerisid pleegitajatega ning loomulikult olid sellel sageli katastroofilised tulemused. Lihtsam oli kanda parukat, mis oli tehtud põhja Saksamaalt toodud orjatüdrukute juustest
kõrvetati nendega. Naised ei lõiganud oma juuksed kunagi, välja arvatud ainult tõsise haiguse korral JUUKSED NAISED Prantsuse juuksur Marcel Crateau tutvustas äsja oma kuulsat lainelist soengut, mis saadi kuumade tangidega juukseid pigem lokki, kui krussi keerates. Teatud vahemaa tagant jätsid juuksed muaree või lainelise siidriide mulje. Soeng osutus populaarseks ja oli kuni 1930. aastani erineval kujul moes Kasutati rohkesti valejuukseid, siiski kehtisid kindlad arusaamad, kuidas blondid ja tumedapäised naised peaksid oma lokke kandma. Jõudes ikka, mil juuksed tohtis üles panna, oli neiule naiseks põhitsemise rituaaliks, millel oli sageli mitu vaheastet: nt andis paelaga lõdvalt üles seotud palmik teada saabuvast sündmusest Juuste värvimine oli sel ajastul vastuvõetamatu, kuid on teateid naistest, kes seda tegid Iluautoriteedid soosisid rooste, ürtide ja kõige haisvamate kodukootud tinktuuride pähevõõpamist
Saapad ning kotid olid tihti nahast või vinüülist ning käsitsivalmistatud. Laialdaselt olid moes ka stiletod, mis ajapikku aina madalamaks jäid. (,,Moe ajalugu'' Nj Stevenson, 2011) 1.6. Soengud Juuksed olid terved, sirged ning loomulikud. Tuntuimaks soenguks oli Twiggy eeskujul lühike Bob lõikus. Päevasel ajal olid otsad üles- või allapoole koolutatud. Pidulike ürituste puhul oli õhtusoenguks kõrged tupeeritud juuksed, tukk ümar või sirge. Hakati kandma valejuukseid ja parukaid ning kasutama silmatorkavaid juuksevärve. (http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1960-1970-mood-ja-soengud/) 1.7. Kosmeetika Ideaaliks olid hästi suured ning värvitud silmad, kahvatu nahk ning heledad huuled. Silmameik võis olla pigimustast silmakoopast kuni suurte nukusilmadeni ulatuv. Sündis ripsmetuss, mille tavapärasele mustale värvile lisandus erinevaid toone. 1964, aastal ilmusid ripsmepikendused ja kunstripsmed
Ripsmete rõhutamiseks kasutati värvi sees immutatud kammi. Väga populaarsed olid esimesed püsilokid Karl Nesslerilt New Yorgist. Viimaste tegemine võttis kaksteist tundi aega ning olid väga kallid. Varasemalt keerasid naised lokkide tegemiseks oma juukseid riideribadesse, või siis kasutasid algelisi lokiraudasid ja -tange, tänu millele said alguse peanaha ja kõrvade kõrvetamine. Ka üksikute lokisalkude väljalangemine polnud mingi haruldus. Reklaamiti rohkelt valejuukseid, ihaldusväärseks saanud pehme lopsakuse andis juuste tagasikammimine. Sambana sale kael oli ajastule omase stiili jaoks hädatarvilik, tohutu suureks ja raskeks muutunud kübarad rõhutasid kaela haprust veelgi. Tähelepanuäratavateks olid õhtutualettide juurde kantavad sulgede ja kalliskividega peapaelad. Kaunistuse kõrgust rõhutati dekoltee sügavusega. Kübarad polnud mitte ainult
Hiljem, umbes 200 eKr, muutus raseerimine vägagi levinuks. Habemeid kandsid ainult filosoofid ja õpetlased, soovides järgida Rooma tarkade stiili. Juuksed olid suhteliselt lühikesed, kuid hästi õli- või vahatatud. Kasutati ka kuumi tange lokkide tegemiseks ning soengustiilid olid üldjuhul suunaga ette. Seda kasutati ka kiilaspäisuse varjamiseks, mida peeti inetuks ja mida püüti ravida kõiksuguste haisvate vedelikega. Kasutati ka valejuukseid, mis olid liimitud peanahale ja korralikult kujundatud. Julius Caesar tõi moodi loorberipärja, mis oli aumärgiks sõjaliste või akadeemiliste saavutuste eest, samas oli see talle ka hea võimalus varjata oma süvenevat kiilaspäisust. BÜTSANTS Bütsantsi ehk Ida-Rooma riik püsis endise Rooma riigi idaosas 4-15. saj. Bütsantsi rõivastus oli Vana-Rooma rõivastuse järglane ja selles säilisid kõik rooma rõivastuse osad, muutusid ainult nende nimetused
soengute pikkuseid, lastes lõigata erinevaid soenguid; Eesti naistest 18% on aga kümne aasta jooksul muutnud juuste värvitoone, lähtudes moes olevatest toonidest ja jättes lõikuse samaks; kõigest 6% leiavad, et eelnevaga on muutnud nad oma hoiakut ja ei kasuta üldse juuksevärve. Soengutrendid on võrreldes eelmise sajandiga teinud väga palju muutusi. Ka Eesti naistarbija on aegade jooksul pidanud moodsaks tarvitada valejuukseid ja parukaid. On julgetud ka värvida päid nagu viiekümnendatel blondiks, seitsmekümnendatel punaseks jne. Järeldada saab ka seda, et Eestis on palju naisi, kes ei ole absoluutselt soengute muutustele avatud. Vastupidi, nad soovivad aastast aastasse näida välja täpselt sama soenguga ja sama värvi juustega nagu koguaeg enne. 4.2 Autoripoolsed ettepanekud Analüüsides Eesti naiskliendi tarbimisharjumusi ja nendega seotud muudatusi nii
annaabi.ee 
