76. Skitseerige vasakukaelise kruvijoone kaksvaade. * t A 77. Mis on kruvijoone samm (keerd)? * Kruvljoone 05a, mis vastab punkti OheletaispoordeleOmberkruvijoone telje, nim. kruvljoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nlm. kruvijoone sammuks 78. Milliste parameetritegaon maaratud sllindriline kruvijoon? * Raadius(r), samm (h), kaellsus (vasaku- voi paremakaeline) 79. Kuldas ~valdub silindril ise kruvijoone Ohekeeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? * 12=h2+(nd) 2 80. Mis on algebrallse pinna jark, lahtudes geomeetrillsestseisukohast? * Aigebralise pinna jark on vordne selle pinna ja tasandi loikejoone jarguga vol selle pinna ja sirgjoonte lolkepunktlde arvuga 81. Kuidas tekib uldkujullne poordplnd? * Tekib mistahes jeone poorlemlsel umber klndla slrgjoone, mlda nlm. poordplnna teljeks 82
isotermiliselt Isotermiline paisumistöö avaldub pv-diagrammil pindalana A12BA Mainitud töö tehakse protsessi juhitud soojuse arvel (saadakse soojusallikalt), mis Ts-diagrammil avaldub pindalana q1=A12BA. Isotermilisele paisumisele järgneb isoentroopiline paisumine 2-3. Selles protsessis tehtud töö valdub pv-diagrammil pindalana B23CB 52. Carnot ringprotsessi termiline kasutegur q2 t ql1 1 q1 1 T 2 T1 53. Clausiuse integraali mõiste ja sisu. Clausiuse integraal tagastamatute ringprotsesside korral negatiivne, tagastatavate korral aga võrdub nulliga dq T D 54. Mis on erisoojus ja tema liigid
52. Carnot ringprotsess ja selle kujutamine T-s ja p-v diagrammil (põhiprotsesside äramärkimisega) Termodünaamiline keha paisub olekust 1 olekusse 2 isotermiliselt Isotermiline paisumistöö avaldub pv-diagrammil pindalana A12BA Mainitud töö tehakse protsessi juhitud soojuse arvel (saadakse soojusallikalt), mis Ts-diagrammil avaldub pindalana q1=A12BA. Isotermilisele paisumisele järgneb isoentroopiline paisumine 2-3. Selles protsessis tehtud töö valdub pv-diagrammil pindalana B23CB 53. Carnot ringprotsessi termiline kasutegur q2 t = ql1 = 1 - q1 = 1 - TT 12 54. Clausiuse integraali mõiste ja sisu. Clausiuse integraal tagastamatute ringprotsesside korral negatiivne, tagastatavate korral aga võrdub nulliga dq T
Situatsiooniväline- tunnetuslik: areneb algklassides. Peamine motiiv tunnetuslik. Situatsiooniväline-isikuline: kujuneb kooli keskastmes. Sellest sõltub laste isiksuse areng. Suhtlemine eakaaslastega ületab 3 korda suhtlemise täiskasvanutega. Mille poolest erineb erivajadustega laste suhtlemine eakohase arenguga laste suhtlemisest? Arenguhälvetega lastel kujunevad suhtlemisvormid hilinemisega ja vajavad sihipärast kujundamist. AEV lapsed valdavad keelevahendeid puudulikult, see valdub nii kõne mõistmisel kui ka lapse enda kõnes. Suhtlemisstrateegiate ja suhtlemistakstikate vähese tundmise tõttu ei osata valida suhtlusstiili. Ei osata arvestada partneriga, s.t. kujutada ette partneri rolli.Suhtlemismotiivide arenematusest tulenevad negatiivsed hoiakud, vähene vajadus luua kontakte ja jätkata dialoogi. Oskamatus töötada kirjalike tekstidega, kust võiks hankida teavet suhtlemisest ja käitumisnormidest. Teema: Kõne ja psüühilised protsessid
vaatepunkti (locus) spontaansetest muutustest. Samal ajal on tunnistus tervikuna asjassepuutuv. Näiteks on tehtud kindlaks, et emotsionaalselt häiritud täisealised vägistamise ohvrid annavad sageli halvasti seostatud ja ebaselgeid tunnistusi. 3. Detailide rohkus avaldub selles, kuidas kirjeldatakse kohta, aega, isikuid, objekte ja sündmusi, mis seostuvad kuriteoga. Spetsiifiline sisu 4. Kontekstuaalne seostatus valdub selles, mil määral sündmused on lokaliseeritud ajas ja kohas ning kuidas tegevus on seostatav muude igapäevaste või tavaliste toimingutega. Nt ohver kirjeldab fakti, et kuritegu juhtus pargis, kus ta käis tegemas igapäevast jalutuskäiku koeraga. 5. Vastastikuste suhete kirjeldamine on täidetud siis, kui tunnistus sisaldab informatsiooni, mis näitab vähemalt ohvri (tunnistaja) ja kahtlusaluse otsest kokkupuudet
annaabi.ee 
