" Sama lugu on ka seenega, kuid selleks tuleb tehtavat uskuda ja osata nippe. Ebaausk võib ühel või teisel kujul olla igaühes, aga kui palju on näiteks neid, kes korjatava seenega räägivad, talt vabandust paluvad, talle laulavad ja tantsivad? Metsa reeglitega see sobib, aga enamikule meist tundub paraku naeruväärse teatrina. Sass väidab: ,,Otseselt on teada ja levinnud üks keelatud hing naistele s.o. Paehk Kärbseseene isand peremees (valdjas), mis on põhjas nõidade seas laialt levinud. Kaifis olev nõida aitab seenevaldjas Pa ja tema ümber olevad abistajad. Nende käest võib kõike küsida: võid saada endaga seotud mõne vägeva haldja, keda saab kasutada ka siis, kui sa pole kaifis. NB! Ei tohi Pa 'iga mängida, kui sul ei ole kaitsjat (õpetajat) või ka vaba haldjat - Pa võib ka tappa ja sinu
Sora sirutas käe ja ta naeratus venis kõrvadeni. ,,Mitte enne kui ütled, kes sa oled." ,,Sora." ,,Sa tead, mida ma mõtlen." ,,Ah soo, no me oleme selle metsa elanikud, või õigemini ühe õilsa rahva armetud jäänused härjapõlvlased." ,,Inimesed?" ,,Nii see oli. Siinsamas kohas oli mitu head sadat aastat tagasi suur küla, ei terve riik." ,,Ja Haldjatar!" ,,Oota nüüd, selleni ma veel jõuan! Jah, kuhu ma siis jäingi? Ah jaa, kuningriik. Selle valdjas oli kaunis neid, taevane tiivuline olevus..." ,,Hallitiivaline?" ,,Jah, kuigi mitte päriselt nii. Te olete sama algtõugu, kuid siis areng lahknes." ,,Mis edasi sai?" ,,Õitseng oli helge... Iga puu, mida näed, kandis enda najal kümneid onne, nii pisikesi kui suuri, igas neist elamas õnnelik pere. Rahvast oli palju: haldjad, nümfid, trollid, härjapõlvlased kõik läbisegi ja rahul oma eluga. Hallitiivalised elasid omaette, me ei tahtnud
jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti järsult. Sellepärast Apollon meid nuhtlebki." Nende sõnade peale tõuseb sumin ning kõik pilgud pöörduvad kreeklaste juhile Agamemnolile. Tema käes ongi Chryseis orjatariks, ja seega on tema võimuses tüdruk isale tagasi anda ning seeläbi Apolloni raevu vaigistada. Keegi aga ei söenda seda talle öelda. Mitte keegi peale Achilleuse, kes lausub:" Valdjas, tee, mis on sinu kohus. Loovuta tüdruk." ,,Mina loovutagu tüdruk?" vastab Agamemnon solvunult. ,,Mina - teie juht? Kui ma seda teen, siis ainult ühel tingimusel: et Chryseise vastu antaks mulle teine niisama noor ja ilus orjatar. Ja ma tean, kust niisugust võtta!" ,,Sa mõtled ehk minu orjatari Briseist?" küsib Achilleus süngelt. ,,Jah!" kõlab karm vastus. ,,Ja kui sina teda mulle ei anna, tulen ma ja võtan ta sinu käest ise."
käsi pereliikmete verega määrida, lasi ta valmistada suure kasti ja pani Danae ja Perseuse sinna sisse ning lasi see voogudesse heita. Kuid kast randus ühel saarel, kust selle avastas heasüdamlik kalur Diktys, kes õnnetud koju viis ja oma naisega nende kui lihaste järglaste eest hoolitses, sest endal neil lapsi polnud. Danae lasi pojalgi kaluri tagasihoidliku ja rahuliku tööga tegelema hakata. Diktyse vend Polydektes oli saare valdjas ja kuna Danae oli ikka imeilus, hakkas ta naist ihaldama, kuid ei soovinud tema pojaga grammigi tegemist teha ja hakkas plaani sepitsema, kuidas temast lahti saada. Ühel saarel elasid koletised gorgod, kes olid tuntud oma hukutava jõu poolest – kui gorgole silma vaatad, kivistud. Polydektes rääkis Perseusele, et tema suurim soov oli saada ühe gorgo pea. Ta lasi teatada, et kavatses pulmi pidada, ja kutsus kokku palju külalisi, kelle seas oli ka Perseus. Iga külaline välja arvatud
annaabi.ee 
