miljardit aastat. Kas roheline mõtteviis on kaalutletud käitumine või populaarne sõnakõlks ja mida nimetada roheliseks mõtteviisiks? Inimtegevuse tagajärjel on läbi aegade toimunud lademetes looduskatastroofe, mille mõju loodusele ja üleüldisele harmooniale meid ümbritsevas keskkonnas on drastiline. Greenpeace avaldas kunagi artikli, mille pealkiri oli ,,See ei olnud Exxon Valdezi kapteni juhtimisoskus, mis tipnes Alaska õlilekkega, see oli meie juhtimisoskus". Ulatuslik ökoloogiline kriis maailmas, mil merre voolas 40 miljonit liitrit toornaftat. Inimkond on ise põhjustanud selle porise pärandi, mille me järgnevale põlvele häbis üle anname. Eesti hiphopi lootsik Põhjamaade hirm on lausunud ,,ja siis oleme kurjad ja süüdistame ainult arste, kuid ise põhjustame endale surma ja südameinfarkte". Kui
· 24% - meretransport (18% lossimine 6% õnnetused) · 13 % atmosfääri kaudu · 10 % looduslikest allikatest · 3% merel puurimine Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t. Mehhiko lahel nafta puurimisega voolas 10 kuuga merre 400 000 t naftat. Mustal merel "Nassia" märts 1994, 100 000t · 25. oktoobril 1998 puhkes tulekahju Põhjamerel üldotstarbelisel kaubalaeval Pallas. · Alus triivis Saksamaa ranniku suunas ja jooksis pärast seda, kui katsed alus eemale pukseerida ebaõnnestusid, Amruni saare lähistel madalikule. · Merre voolas 244 m3 naftat, mis koguti kokku õlikorjelaevade poolt ja rannikult.
senini tulemusteta. Esmalt välja pakutud võimalikke lahendusi on kaks – katta lekkekohad hiigelsuure koonusega ning pumbata koonuse ülaosast nafta laevale, lisaks samaaegselt puurida maardlasse uus puurauk ning selle kaudu vähendada survet lekkele. Kõik see aga võtab hinnangute kohaselt 2-3 kuud, samas lekke suuruse kohta on meediast enim läbi jooksnud arv 5000 barrelit päevas – mis tähendab, et mõne nädalaga on katastroofi mõõtmed suuremad kui Exxon Valdezi naftatankeri puhul 1989. aastal.Tagajärjed on kolossaalsed. Rikutud rannikud, lindude ja merekilpkonnade hukk, krabi-, austri- ja krevetivarude hävimine. Kalad jäävad küll ellu, kuid naftaga vähegi kokku puutununa pole neid maitse tõttu võimalik enam süüa. Kui suurem osa sama piirkonda tabanud orkaan Katrina tagajärgedest suudeti paari aastaga likvideerida, siis lahe ökosüsteemide taastumine võtab aastakümneid
aleuute, eskimoid, 4,5% asiaate (1999). 1.7 Linnad: Pealinn: Juneau. Suuremad linnad: Anchorage, Fairbanks, Juneau, Palmer. 1.8 Majandus: Haldusjaotus: 27 piirkonda. Majandusharud: Peamised majandusharud on kalapüük ja töötlemine, metsa- ja mäetööstus ning karusloomakasvatus. Maavararikas Yukoni platoo (vask, kivisüsi, kroom, kuld, plaatina, antimon, plii). 1977. aastal läks käiku 1274 km pikkune Prudhoe Bayst kuni Vaikse ookeani rannikule Valdezi sadamasse ulatuv Transalaska naftajuhe. 4 1.9 Huviväärsused: Alaska osariigis on 37 muuseumi. Esinduslikumas on Juneau's asuv Alaska osariigi muuseum ja Ketchikanis paiknev Totem Heritage Center. Looduskaitse all on Mount McKeinley rahvuspark. Alaska ajalugu kajastab Sitka National Historical Park. Turistide üks meelispaiku on Glacies Bay jäliustik, aga ka paljud teised (Portage Glacier, Mendenhal Glacier)
siin igal aastal korduvaid reostusi. Läänemerre satub 50 000 ...100 000 t naftat peamiselt maalt või lekkivatelt laevadelt. Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t. Mehhiko lahel nafta puurimisega voolas 10 kuuga merre 400 000 t naftat. Veekogude naftareostus kahjustab randade puhkealasid, kalapüüki ja mere-elustikku. Isegi väike naftalaik linnu sulestikus võib linnu hukutada kui ta tuleb maale ja lõpetab toidu otsingud. Vähem kui 200 t reostus Waddeni meres Hollandis hävitas 40 000 merelindu. Nafta rikub kalade maitse, kuid võib hävitada ka kalamarja ja kalamaime, võib põhjustada