1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad).
näitusi, kontserte ja etendusi. Loeti erinevaid rahvusvahelisi ajakirju ja teoseid. Picasso võeti vastu sealsesse kunstnikeringi. Sel ajal joonistas Picasso portreesid oma sõpradest, härjavõitlusi ja stseene kohvikust ja tänavalt. Esimene personaalnäitus toimus aastal 1900. Samal aastal sidus Picasso end ka Pariisiga. Sealsed tänavad ja kohvikud paelusid teda kohe. Ta hakkas avastama motiive suurlinnast, piltidelt paistavad nii viletsus kui ka rikkus. Prantsuse keelt mitte valdavana sõbrunes Picasso pigem Hispaania kunstnike kogukonnaga. Ka noored prantsuse intellektuaalid kiindusid temasse, kui toimus tema esimene näitus Pariisi Ambroise Vollardi galeriis. Teoreetilistest arutlustest huvitasid teda mõttevahetused luuletejate ja kunstnikega. Üha enam hakkasid Picasso loomingu vastu huvi tundma kogujad ja kunstikaupmehed. Picasso sai tuttavaks ka kunstnik Henry Matisse´iga. Picasso huvi ööelusse kadus, tekkis soov tagasi tõmbuda
varasemalt ainsa kõnealust protsessi tähistava mõistena käibinud võõrsõnaline ,,integratsioon".) Kas esineb ümbersõnastust (ingl rewording) teatud sõnade vältimist, nende süstemaatilist asendamist teiste sõnadega või ülesõnastust (ingl overwording) rohket sünonüümikasutust, mis võib tähendada reaalsuse teatud aspekti rõhutamist prioriteetse, valdavana. (Nt: Ümbersõnastust nägime ka ülaltoodud näites sõna ,,isamaa" asendamisel sõnaga ,,kodumaa" 1945. ja 1946. aasta aabitsaväljaannetes. Näide ülesõnastuse kohta: Leelo Tungla luuletuses ,,Minu kodu" (ilmunud mh Lilian Kivi ja Milvi Rooslehe ,,Aabitsas") öeldakse kodu kohta: ,,Siin on meil mõnus ja / lahe ja õdus" (1997: 23). Rõhutatud sünonüümikasutus ,,mõnus ja lahe ja õdus" tõstab koduga seostatavate väärtuste seas prioriteetseks
Selle raamatu mõju oli otsustav - sellest alates saab rääkida sünteetilise evolutsiooniteooria võidust. Ernst Mayr, Julian Huxley ja George G. Simpson olid lisaks T.D.’le põhilised, kes siis viiekümnendate alguseks andsid lõpliku kuju neodarvinismile - sünteetilisele evolutsiooniteooriale. T.D. see raamat on paljuski moodne siiani. Mitte niivõrd faktuaalse sisu poolest, vaid üldkompositsioonilt. TD sõnastas selgesti senini valdavana püsinud jaotuse - evolutsioon tegeleb evolutsiooniliste sündmuste rekonstruktsiooniga ühelt poolt ja teisalt mehhanismidega, mis evolutsiooni mõjutavad (…the mechanisms that bring about evolutionary changes may be studied …. The present book is dedicated to a discussion of the mechanisms of species formation in terms of the known facts and theories of genetics"). TD töötas oma raamatut aeg-ajalt ümber ja 1970 ilmus selle viimane versioon
annaabi.ee 
