Gustav Ernesaks q Kogu elu oli seotud koorijuhtide õpetamisega : 1937.aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal 1946.aastast professor. q Ernesaksa tuntuimad õpilased : Eri Klas Ira Trilljärv Jüri Variste Raivo Laikre Artur Vahter Valdar Viires Kuno Areng Uno Järvela Olev Oja Laine Karindi Tiia Loitme Silvia Mellik Harald Uibo Alo Ritsing Harald Siiak Ernesaks koos oma õpilastega Oru tänava kodus 1989.a .
Johannson (Kreekasse), Martin Noodla (Soome), Mihhail Borissov (Soome), Mikk Pinnonen (Taani), Mikola Naum (Rootsi), Paavo Nelke (Soome), Pavel Palabko (Belgia), Raivo Laast (Soome), Ravo Voosalu (Taani/Soome), Riho-Bruno Bramanis (Läti/ Rootsi/Jaapan), Risto Lepp (Hispaaniasse/Saksamaale), Roald Karotom (Rootsi/Sveitsi/Venemaale), Roman Glinkin (Soome), Sten-Erik Lepp (Norra), Sten Toomla (Kreekasse/Soome), Urmas Kütt (Saksamaale), Urmas Träder (Soome), Valdar Noodla (Soome). Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilaste teadmised välismaal mängivatest või mänginud Eesti käsipalluritest pole üllatavad (joonis 5). Enam teavad õpilased Saksamaa 2. Bundesliigas EHV Aues mängivat Janar Mägi, Sveitsi Meistriliiga Thuni Wackeri meeskonnas mänginud Kaupo Liivat, Hispaania Bundesliigas Labaro Toledo, Saksamaa 2. Bundesliigas SV Anhalt 18
Zeeh' erakooli, millede asemel avati Rakvere I Keskkool (a-st 1941 R I Gümnaasium) ja Rakvere II Keskkool (a-st 1941 R II Gümnaasium) (direktorid vastavalt Johannes Blauberg, Voldemar Raam; ja Jaan Meerits). Koolid töötasid endise RG majas kahes vahetuses. 1944.a koolid ühendati, nimeks sai Rakvere Keskkool. 1946.a muudeti kooli nimi Rakvere Eesti Keskkooliks ja 1950.a Rakvere I Keskkooliks (direktorid Voldemar Raam, Karl Laidma, Albert Baumverk, Valdar Lõugas, Vello Kaskmann, Ervin Kukk, Tiit Aruste, Aivar Part). 1994.aastast kannab kool nime Rakvere Gümnaasium (direktor Aivar Part).16 Rakvere Gümnaasium on funktsionalistliku kooliarhitektuuri ja arhitekt Alar Kotli sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid. Projekteeritud 1935, ehitatud aastatel 1936-38, võimla valmis 1939. a. RG asub Vabaduse ja Tuleviku tänava nurga, fassaadiga Vabadusplatsile. RG on üks Eesti kaunemaid koolimaju. Projekti tegi sama kooli vilistlane Alar Kotli
edaspidi ka peatükid eugeenikast ja natsimeditsiinist) Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri arengu-/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Evolutsiooniteooria (19. sajandil) pani rassimi oma aja teaduskonteksti inimene on ahvist arenenud, kusjuures mõned inimtüübid oleksid mööda Olemise Ahelat justkui rohkem liikunud. Antropoloogiateadusega seoses käsitleb konstitutsiooni teemat eesti keeles Valdar Parve. Lähtudes K. Jaspersist, kirjutab ta, et konstitutsiooni mõiste hõlmab morfoloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised seosed. Parve toob esile ka konstitutsiooniõpetuse laiema käsitluse, mille kohaselt mõistetaks "konstitutsioonina inimeste eripärasust, nagu see ilmneb nende pärilikkuses, mis keskkonnast pärit mõjude ahelana "lahti rullub"". Uurides rasse ja rahvaid, olid naised teadlastele oluline uurimismaterjal. Omaaegsed
nähakse üksikut, mitte üldist. Liigne füüsilise keha keskne lähenemine osutab ka küsimusele, mida ravida kas keha või hinge, eluviise jne. Sellises kontekstis kerkib esile meditsiiniantropoloogia mõiste. MEDITSIINIANTROPOLOOGIA on õpetus haigest inimesest. See on vastukaaluks inimese objektina (mateeria fragmendina) käsitlemisele. Eeldatakse, et inimest iseloomustab lisaks ainevahetusele jms-le veel intiimsus, vaimsus, ajalooline ja ühiskondlik loomus jne. Valdar Parve nimetab meditsiiniantropoloogial järgnevaid osiseid: · kliiniline tüübi- eriti konstitutsiooniõpetus; · meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus; · Meditsiinipsühholoogia; · psühhoanalüüs; · psühhosomaatiline meditsiin; · biograafiline meditsiin; · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad. Meditsiiniantropoloogia keskne probleem on see, et inimene, olles psühhofüüsiline
seoseid väliste, morfoloogiliste, ja silmale nähtamatute, kuid oluliste nt kalduvus haigustele ,,sisemiste" tunnuste vahel. Märksõnaks on KONSTITUTSIOON kehaliste (somaatiliste) tunnuste kompleks, mis oleks sisuliselt kaasa sündinud, ning peaks viitama teatavate tõenäolisuse reeglite alusel indiviidi pärilikult iseloomustavatele omadustele või soodumustele. Antropoloogiateadusega seoses käsitleb konstitutsiooni dr Valdar Parve. Lähtudes K. Jaspersist, kirjutab ta, et konstitutsiooni mõiste hõlmab morfoloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised seosed. Parve toob esile ka konstitutsiooniõpetuse laiema käsitluse, mille kohaselt mõistetaks "konstitutsioonina inimeste eripärasust, nagu see ilmneb nende pärilikkuses, mis keskkonnast pärit mõjude ahelana ,,lahti rullub"". Parve hoiatab panemast võrdusmärki konstitutsiooni ja genotüübi vahele. Samuti ei pea ta õigeks
annaabi.ee 
