Tegevuseesmärke iseloomustab sageli püüd näidata ülesannete lahendamisel oma üleolekut teistest, teha midagi paremini kui teised või olla neist igati üle.õppimises nähakse üksnes teed soovitud eesmärkide saavutamisele ja õpilase tähelepanu koondub haiglaslikult oma tulemuste võrdlusele kellegi teise saavutustega. Mõõdukas ego- ja sooritusorientatsioon on normaalne ja arenguks isegi vajalik. Valdamisorientatsioon seostub tegevus'e kvaliteediga; äärmuslik sooritusorientatsioon ebaedu vältimisega. 20. Õpimotivatsiooni kujunemine atributsiooniteooria kohaselt In soov säilitada pos.enesekonseptstugev mot.jõud(anda 1eur ül eest või anda 20 euri-need kes 1 said pidid ütlema et ül oli huvitav,ned kes 20 väitsid et polnud huv.) Kogn.dissonants: in tunnevad ebamugavust ja pinget kui nende tõeksp.ja väärtused on ohustatud.Et sellest lahti
saavutuste põhjal. Tegevuseesmärke iseloomustab sageli püüd näidata ülesannete lahendamisel oma üleolekut teistest, teha midagi paremini kui teised või olla neist igati üle.õppimises nähakse üksnes teed soovitud eesmärkide saavutamisele ja õpilase tähelepanu koondub haiglaslikult oma tulemuste võrdlusele kellegi teise saavutustega. Mõõdukas ego- ja sooritusorientatsioon on normaalne ja arenguks isegi vajalik. Valdamisorientatsioon seostub tegevuse kvaliteediga; äärmuslik sooritusorientatsioon ebaedu vältimisega. 2. Ennast võimendav ja läbikukutav sooritusorientatsioon. Eneseväärikuse säilitamispüüdlus õppimise ja iseloomu ja õpimotivatsiooni kujundajana. Õpilased, kes kahtlevad oma võimetes, võivad kujundada endal terve rea kaitsestrateegiaid, et vältida ebaõnnestumisi v vähemasti sellega kaasnevaid asjaolusid, nagu teiste silmis rumalana paistmine. Tulemuseks
on palju tegureid, millest olenevad õpilase ettekujutused õppimise eesmärkidest ja käitumine õppe-eesmärkide saavutamisel. Selles on oluline roll õpilase varasemal õppimiskogemusel ning klassis ja koolis valitseval psühho-sotsiaalsel kliimal. Õppimiseks soodsa õhkkonna tekkimist ja alalhoidmist klassis mõjutab avaramas kontekstis pigem õpetaja üldine suhtumine õpetamisse ja õppetöö korraldusse kui konkreetsed võtted, mida ta kasutab. Ülesande- ja valdamisorientatsioon motivatsioonis tähendab, et õpilase tähelepanu on õppimisel peamiselt sooritataval ülesandel ja vähem välisel tasustamisel, st õppimine, arusaamine, probleemide lahendamine ja uute oskuste kujundamine on õpilasele esmatähtsad. Õppimine on sel juhul õpilasele sisemise väärtsega, tähenduslik ja pakub rahuldust. Näevad edusamme õpitava omandamisel sõltuvana jõupingutustest ja tunnevad end oma võimete peremehena. Ego- ja
pidevalt. Tegevuse uute vormide areng nõuab lapselt üha suuremat määrat- letud aktiivsuse realiseerimist, s.t tegevuse motiivi tuleb suhestada elulise- malt laiema tegevuse motiiviga. Vajalikuks tingimuseks, et motiivist saaks eesmärk, on tunnetuslik areng. Isiksuslikust-motivatsioonilisest aspektist tähendab see progressiivse motivatsioonistruktuuri ülekaalu saavutamist. Õpi- ja saavutusmotivatsiooni valdkonnas eristatakse kaht eesmärkide kategooriat: 1) valdamisorientatsioon või orienteeritus ülesandele, mis lähtub sise- misest vajadusest omandada meisterlikkus, kompetentsus, kõrged võimed või võimekus; 2) soov ilmutada üleolekut teistest, paista teistest kompetentsem või oma madalat kompetentsust varjata (soorituseesmärk, ego-orientatsioon). 46 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile Meisterlikkusele või Meisterlikkusele või ülesandele orienteeritud inimesed on seesmiselt
annaabi.ee 
