LAMMUTUS TÖÖD Lammutada ei tohi ilma projektita ja peab olema lammutus luba. Projekt koosneb "seletus kirjast" (kus peab olema kajastatud tarandi-, ettevalmistus tööde kirjeldus, lammutus tööde järjekord, vajalikud toestused, jäätmete kava tabeline keskkonna kaitse abinõu ja tööohutus) ha "Graafiline osa" (üldplaan ja fotod). Projekti tuleb kooskõlastada kõikide kommuniktsiooni võrkude valdajatega, naaberkruntide omanikudega, kohaliku omavalitsusega jna kultuuri väärtuste ametiga. ÕIENDID *Õiend, et hoone pole kasutusel *Ehitus registri tõend *Väljavõte kinnistu raamatust *Kadasti üksuse plaan. JÄÄTMETE KAVA Tabelis peavad olema kirjutatud jäätmenimetus, ühik ja kogus, ning mis sellega tehakse. Koguseid määratakse projekti alusel. Kui tekib kive (tehiskivi) siis see purustatakse ja saadetakse killustik. Asbesti sisaldavad
ligiduses olevate hoonete numbrid, maa-alused tehnovõrgud, vähemalt 4 koordinaatvõrgu risti (kahel ka koordinaatväärtused), lähtepunktide andmed ning mõõtkavad. Lisaks teostusjoonisele koostatakse ka sinna kuuluv toimik, mis sisaldab lähteülesannet, seletuskirja (instrumendid ja nende täpsus, töö teostaja, töö tellija, maa-alal olevad tehnovõrgud, lähtepunktide andmed), asendiplaani (kus object asub), mitmesugused kooskõlastused (nt maa-aluste trasside valdajatega), joonised. Lisad. Tabel 1. Sirgete ja kõverate tabel.
määratud krundi ehitusõigust. Ajutise ehituskeelu kehtimise ajal on keelatud välja anda ehituslube ehitamiseks maa-alal, mille kohta keeld on kehtestatud. Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks, kuid see ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega ja olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Samuti tuleb kaasata Keskkonnaamet, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale, päästeasutus, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt, Muinsuskaitseamet, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd ning planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingud ja sihtasutusted
Planeeringud koostatakse: üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja maavanemaga; üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega; detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega; detailplaneeringu puhul koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega; koostöös Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale; koostöös päästeteenistusega, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd;
Keskkatlamaja). Kooskõlastamise tulemusena väljastati kaevamistööde load nr 427 ja 464 (Lisa 4). Märkide asukohad, mis jäid väljapoole linna piiri, kooskõlastati vastavate vallavalitsuste (Ülenurme vald, Tähtvere vald) ja trassivaldajatega (lisaks eespool nimetatutele - OÜ Põhivõrk Lõuna käidu sektor, AS Tartu Agro, Maanteeameti Tartu Teedevalitsus). Polügonomeetria seinamärkide asetamine kooskõlastati hoonete valdajatega. Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu rajamistööde käigus paigaldati sada kuuskümmend üks (161) uut kindlustatud märki ja tähistati sada kolm (103) ajutist märki. Viiskümmend viis (55) ajutist märki, millelt toimus polügonomeetria seinamärkide koordineerimine, kindlustati vastava tüübiga (tüüp 1000). Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu rajamistööde käigus asetatud uued kindlustatud pinnasemärgid nummerdati vahemikus 10017 ... 10199, polügonomeetria
koostamise protsessis Eestis Planeeringud koostatakse: üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja maavanemaga; üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega; detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega; detailplaneeringu puhul koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega; koostöös Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale; koostöös päästeteenistusega, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd;
3) üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja maavanemaga; 4) üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega; 5) detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega; 6) detailplaneeringu puhul koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega; 7) koostöös Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale; 8) koostöös Päästeametiga, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] 9) koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd;
annaabi.ee 
