MÄÄRUS MÄÄRUS näitab tegevusega kaudsemalt seotud osalisi ning asjaolusid. Määrus on kõik käänded alates sisseütlevast. 1. Tegijamäärus nt. Värav löödi ründaja poolt. 2. Valdajamäärus nt. Maril oli väike tall. Marile kingiti tall. 3. Vahendimäärus nt. Mees raius kirvega puid. 4. Kaasnemismäärus nt. Juhan läks Mallega kinno. 5. Ajamäärus nt. Eile paistis päike. 6. Kohamäärus nt. Tallinnas on soe. 7. Viisimäärus nt. Tuul puhus tugevalt. 8. Hulgamäärus nt. Poiss tõi tuppa puid sületäite kaupa. 9. Otstarbemäärus nt. Tülitsemiseks on vaja kaht osapoolt. 10. Põhjusmäärus nt
, mida?. Ronk on must. Õnn on võimalik. Maja on punast värvi. Määrus Määrus on lauseliiga, mis märgib tegevusega seotud asjaolusid (aega, kohta, viisi, hulka...). Määruseks või olla käändsõna kõigis käänetes, nimisõna ja kaassõna ühend või määrsõna. · Kohamäärus: kus? kuhu? kust? Kapi peal on vanad kohvrid. · Ajamäärus: millalal? kui kaua? Eile sadas vihma. · Viisimäärus: kuidas? mil viisil? Töö tehti kiiresti ja korralikult. · Valdajamäärus: kellel? millel? kellelt?millelt? Sain isalt kirja. · Hulgamäärus: kui palju? mitu? Käia jäi veel kilomeeter.
Hinded on välja pandud. Õpetaja kirjutas hindeid päevikusse. MÄÄRUS * Määrus kuulub tegusõna juurde. * Märgib tegevusega seotud asjaolusid. * Vastab küsimusele millal? kui kaua? kus? kuidas? kui palju?. * On olemas: - kohamäärus (kus?, kuhu?, kust?), mis näitab kohta (km) - ajamäärus (millal?), mis näitab aega (am). - viisumäärus (kuidas?), mis näitab viisi (vm) - hulgamäärus (mitu?, kui palju?), mis näitab hulka (hm) - Ja veel teisigi, näiteks valdajamäärus. * Ajamääruses, viisimääruses ning hulgamääruses on öeldis tavaliselt teisel kohal. NÄITED Ma jooksin eile(am) kiiresti(vm) kooli (km), kuid hilinesin ja kohtasin kahte(hm) õpetajat. Õpetaja kirjutas päevikusse(km) hinde. ÖELDISTÄIDE * Öeldistäide näitab kes, mis või missugune on alus. * Lisatakse olema-verbile. * Öeldistäide võib puududa.
..täiendab nimisõna. näitab KOHTA (km) ...saab täiendada alust, sihitist või öeldistäidet. - AJAMÄÄRUS (millal?), mis näitab AEGA ... vastab küsimustele missugune?, kelle? või (am) mille?. - VIISIMÄÄRUS (kuidas?), mis näitab VIISI Mädanenud(t) õun vedeleb ema(t) laual. (vm) - HULGAMÄÄRUS (mitu?, kui palju?), mis näitab HULKA (hm) - Ja veel teisigi, näiteks valdajamäärus. Ma jooksin eile(am) kiiresti(vm) kooli (km), kuid hilinesin ja kohtasin kahte(hm) õpetajat. LISAND (L) ÜTE (ü) P põhisõna ...on pöördumissõna. L lisand ...eraldatakse ülejäänud tekstist koma(de)ga. ...täpsustab ja täiendab põhisõna. ...võib olla lause alguses, keskel või lõpus. ...näitab sugulust, ametit, aunime vms
alusega väljendatud olend, ese või nähtus. enamasti käändsõõna nimetavas (kes mis missugune), harvemini osastavas (keda mida) Määrus-märgib tegevusega seotud asjaolusid (aega, kohta, viisi, hulka, tegevusega kaudsemalt seotud osalisi jms) võib olla käändsõna kõigis käänetes, nimisõna, kaassõna ühend või määrsõna kohamäärus- kus?kuhu?kust) ajamäärus-millal?kui kaua? viisimäärus-kuidas?mil viisil? hulgamäärus-kui palju?mitu? valdajamäärus-kellel?millel?kellelt?millelt? vältida tarbetuid lt-lõpulisi määrusi, mis on saadud lühematest samatähenduslikest määrsõnadest enne (eelnevalt), varem (varasemalt), esialgu (esialgselt), esimest korda(esmakordselt)
21. da-infinitiiv: Vähem süüa on kauem elada Täis- ja osaöeldistäide (totaal- ja partsiaalpredikatiiv: käändsõna nimetavas või osastavas) Osaöeldistäide: See mees on pikka kasvu. Ema ja tütar olid ühte nägu. Ta on mu parimaid sõpru (vrd. Ta on üks mu parimaid sõpru). See on midagi muud Kas ta on varas? Jah, ta on seda. 22. Mis liikidesse saab jagada määrused? A. Tegevuse osalisi väljendavad määrused c) Valdajamäärus Andsin talle raamatu. (habitiivadverbiaal) Tal on igav. Sain vennalt / venna käest kirja. d) Tegijamäärus (agentadverbiaal) See töö jääb minu poolt / minust tegemata. See kiri on venna kirjutatud. e) Vahendimäärus Sellist kirja loetakse luubiga / luubi abil. (instrumentaaladverbiaal)
hinnang. Ta on kõigist vihatud. Need majad on minu isa ehitatud. See ei ole minu teha Ma kinkisin talle raamatu. Tal on b) valdajamäärus raamat. Ta sai minult raamatu. Jüri sai ema käest teada, et isa on haige. Mul on igav Tegevuse osalised c) vahendimäärus Isa lõhkus kirvega puid. Naine ei suutnud juhtunut mõistusega võtta
annaabi.ee 
