Riiklik immuniseerimiskava Arvestades immuniseerimise olulisust ja mõju rahva tervisele, on riiklikult korraldatud immuniseerimiskavad ja –programmid maailmas tavapärane praktika. Immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite ühtlane, õigeaegne ja kõikehõlmav vaktsineerimistega hõlmatus. Kõige praktilisem ja reaalsem on see saavutada riikliku korraldusega. See tähendab, et riiklikult rahastatakse ja tagatakse kõikide vajalike vaktsiinide hankimine, säilitamine ja transport. Vastsündinud immuniseeritakse tuberkuloosi ja B-viirushepatiidi vastu sünnitusmajas. Järgnevaid immuniseerimiskava alusel tehtavaid vaktsineerimisi viivad läbi perearstid või –õed. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliõde.
Kõhutüüfus on aga nakkushaigus, millesse adekvaatse ravi mittesaamisel sureb kuni 30% haigestunuist. See levib peamiselt arengumaades, enam levinud kõigis ebapiisavate hügeenitingimustega piirkondades, näiteks Aafrikas, Kaug-Ida ja India subkontinedi ning Lõuna-Ameerika riikides (välja arvatud Lääne-Euroopa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia ja Jaapan). Haruldasemad ja mitte nii sagedased, kuid ohtlikud nakkused on siberi katk ehk antraks, difteeria ja meningiit. Vaktsineerimistega on nende haiguste levik maailmas küll peatatud, kuid ikkagi esineb üksikuid juhtumeid siin ja mujal. Samuti on Lääne-Aafrika maades tuntud ka Laasa palavik, mis on äge hemorraagiline viiruspalavik, mis võib viia raske verejooksuni. Hospitaliseeritud raske haigusvormiga haigetest sureb 15-20% inimestest. Tavaliselt on lassa viiruse kandjateks rotid, kes eritavad viirust uriini ja väljaheidetega väliskeskkonda ja inimesele on nakkusallikaks tavaliselt nakatunud või juba haige inimene.
parimat ravi igale patsiendile ja mõjutab positiivselt Eesti elanikkonna tervist". Meie keskuse meeskond ei ole suur ja meie töötame selle eesmärki nimel. Arvan, et edukas juht on see kes oskab ka luua seda meeskonda, kes läheb eesmärkidena kaasa. Mida meie teeme, et eesmärki saavutada? On väga lihtne: võtame heameelega kõiki uuendusi vastu, näiteks praegu ühe rohkem tuleb juurde IT lähendusi, tegeleme elanikkonna vaktsineerimistega, mis mõjutab positiivselt elanikkonna tervisele. Iga aastaga, meie keskus muutub ühe populaarsemaks inimesed tahavad meile tagasi tulla ja kutsuvad oma tuttavaid, sest meie püüame vältida järjekordi, meie patsinet tunneb ennast teretulnud. Edukas õendusjuht planeerib ja organiseerib tööd nii, et personal ei väsiks. Tervishoiusüsteemi, isegi hea õde säravatega silmadega, kes oskab hästi teha oma tööd, võib poole aastaga läbi põleda
Veterinaaria tänapäevases mõistes, veterinaaria kui lemmikloomade arstimine, ei ole küll nii vana, kuid kindlasti ei ole tegemist uue tööga. Hetkel on veterinaarias võrdlemisi rahulik aeg. Uusi haigusi eriti ei ole, selle asemel keskendutakse tuntud tõbede paremini ravimisele. Järjest tähtsamaks muutuvad väikeloomaarstid ning kliinikud, kus mures loomaomanikud ööpäevaringset abi võiks saada. Igapäevaselt tuleb rohkem tegemist vaktsineerimistega, kuid hüljatud ja/või õnnetusse sattunud lemmikudki ei ole harvad. JVME (Journal of Veterinary Medical Education) andmetel on maailmas liiga vähe veterinaare. Selleks peavad aga ülikoolid veterinaaria oma õppekavadesse võtma. Eestis on veterinaariks õppimise võimalus vaid Eesti Maaülikoolis. Ameerika Ühendriikides suutsin kokku lugeda 29 ülikooli, kus on veterinaaria õppimine võimalik. Sestap ei olegi kummaline, et need inimesed, kellel
annaabi.ee 
