Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Liigitus: Lümfotsüüdid-valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Põrn- moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Vererakkude varupaik. Lümfisõlmed- rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Aktiivne immuunsus- vaksineerimisel hakkab organism valmistama antikehi haiguse vastu. Organism põeb haiguse kergemal kujul läbi. Passiivne immuunsus- organismi viiakse konkreetse haigusetekitaja vastu toimivaid valmis antikehi. Aktiivne kestab kauem kui passiivne. Vaktsineerimine- meditsinile protseduur immuunsuse saavutamiseks, st organismi viiakse kas nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid või antikehi. Hingamiselundkond Inimese hingamine : hingab sisse ninaõõnega, sealt liigub õhk neelu-kõrisse-
olemas esimesel kokkupuutel patogeeniga; see ei muutu oluliselt indiviidi elu vältel. Omandatud immuunsus Kujuneb elu jooksul nakkushaiguste läbipõdemisel ja vaktsineerimisel. Passiivne immuunsus - Tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad. Aktiivne immuunsus - Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi. Vaksineerimisel viiakse kehasse: a) nõrgestatud või surmatuid haigustekitajaid, et organism ise toodaks nende vastu antikehasid b) valmis antikehasid Vaktsineerimise ja haiguse läbipõdemise sarnasuse seisnebki selles, et mõlemal puhul toodab organism haiguse vastu võitlemiseks antikehasid. Enamasti, kui haiguse on juba läbi põetud, siis sellesse enam uuesti ei nakatu. Täida lüngad · Inimese vereringe koosneb veresoontest - arterid, veenid ja kapillaarid, südamest ja verest, mis
risk on 722%. HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab vastavate ravimitega ära hoida! Nakatumise tõenäosust on võimalik vähendada mõne protsendini. VAKTSIIN on vahend kunstlikult kujundamaks immunoloogilist mälu. Esimeseks vaktsiiniks oli lehma rõugete tekitaja Vaccinia viirus, millega Ed. Jenner nakatas poissi ja poiss omandas immunsuse Variola viiruse ehk rõugete suhtes (1798). Tänapäeval on vaktsiine 26 nakkushaiguse vastu. Vaksineerimisel kasutatakse töödeldud haigustekitajat, mis ei ole võimeline haigust tekitama, kuid tagab siiski immuunsuse tekke. Vaksineerimisel tutvustatakse organismile võõraid antigeene, mis pärinevad haigustekitajatelt ning nii õpetatakse organismi nende vastu võitlema. Samas ei haigestuta selle protsessi käigus tegelikult. Tekivad B-ja T mälurakud mistõttu esineb uuel rünnakul kiire immunoloogiline kaitse. Ideaalse vaktsiini omadused:
Esimeseks vaksiiniks oli lehma rõugete tekitaja Vaccinia viirus, millega Ed. Jenner nakatas 13-aastast poissi James Phippsi ja poiss omandas immunsuse Variola viiruse ehk rõugete suhtes. (14. 05.1798.a.). Järgmised vaksiinid tulid kasutusele ca 80a pärast. L.Pasteur töötas välja vaksiinid loomade siberi katku (1881) ja marutõve (1884) vastu. Seejärel vaksiinid tüüfuse ja kooler(1896) ning katku (1897) vastu. Tänapäeval on vaksiine 26 nakkushaiguse vastu. Vaksineerimisel kasutatakse enne töödeldud haigustekitajat, mis ei ole võimeline haigust tekitama, kuid tagab siiski immuunsuse tekke. Vaksineerimisel tutvustatakse organismile võõraid antigeene, mis pärinevad haigustekitajatelt ning nii õpetatakse organismi nende vastu võitlema. Samas ei haigestuta selle protsessi käigus tegelikult. Tekivad B-ja T mälurakud mistõttu esineb uuel rünnakul kiire immunoloogiline kaitse. Paljud mikroobid püüavad immuunsüsteemi ära petta. WHO järgi on ideaalse