kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. Pühapäev lähen pulma, Pulmas kedran kepiga, Noore härra nokaga, Suure härra sukaga, Vana härra vakaga, Pisikese härra piibuga. Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid. Kiigessepad ellad vennad, Ärge te võtke vihaks, Ega te pange pahaks. Et tulin teie kiige alla Teie kiike kiikumaie, Kiige lauda laulamaie Kiik teil kiigub kindaaida Sambad siidi searepaelu Alus laud tahab andeeida Pealis pakk tahab paelusida. Laule kasutati ka tantsude saateks. Andke maada mängijalle, tasast maada tantsijalle, ümmargusta, kus ma hüppan, latergusta laulajalle!
J. Eisen, L. Paulson) Teated uku- ja võnnivakad, kuhu pandi sümboolne osa uudsest saagist ning muidki ande õnne ja tervise nimel. (Ilmade muutumine, ) Vakk igal perel (Pärnu-Viljandimaal) või üks kogu küla – vakuskonna – peale Vaka asukoht külas (pühakohas) või majapidamises (salanurgas, aidas – vrd. Majahaldja lokaliseeritus eelmises loengus) Vaka sisu – idol (kultus ese, puust), küünal, uss + ohvrid Vakaga seotud pühapäevad – tõnni-, jüri-, mihklipäev, jõulud. Iidoli demoniseerumine – sarnaselt (maja)haldjale Setu paralleel – Peko kui sealse vakuskonna viljakusiidol ja Pekopapi valimine – inimene kelle aidas hakkab see iidol asetsema ja kes peab tagama, et see asi peab olema. (Valimisviis, mille tulemusena keegi saab vigastatud – VERELIISK) Rituaalne vägivald on pingete välja laskmine, kontrollitud, reeglitega, kedagi ei peksta surnuks.
J. Eisen, L. Paulson) · Teated uku- ja võnnivakad, kuhu pandi sümboolne osa uudsest saagist ning muidki ande õnne ja tervise nimel. (Ilmade muutumine, ) · Vakk igal perel (Pärnu-Viljandimaal) või üks kogu küla vakuskonna peale · Vaka asukoht külas (pühakohas) või majapidamises (salanurgas, aidas vrd. Majahaldja lokaliseeritus eelmises loengus) · Vaka sisu idol (kultus ese, puust), küünal, uss + ohvrid · Vakaga seotud pühapäevad tõnni-, jüri-, mihklipäev, jõulud. · Iidoli demoniseerumine sarnaselt (maja)haldjale · Setu paralleel Peko kui sealse vakuskonna viljakusiidol ja Pekopapi valimine inimene kelle aidas hakkab see iidol asetsema ja kes peab tagama, et see asi peab olema. (Valimisviis, mille tulemusena keegi saab vigastatud VERELIISK) Rituaalne vägivald on pingete välja laskmine, kontrollitud, reeglitega, kedagi ei peksta surnuks.
olnud kaalu- ja mõõdusüsteemile. Iga linna mõõdustiku levikuala langes kokku tema majandusliku tagamaaga. Kaubanduskaalu põhiühikuks oli mark e. nael; pikkusmõõtude põhiühikuks - küünar ( ~ 54 cm), mis oli identne Ojamaa küünraga. 1 küünar võrdus 2 jala ja 12 tolliga; 1 süld = 3 - 3,5 küünraga. Kuivainete põhimõõtühikuks oli vakk, mille allühikuks oli külimit. Üks külimit võrdus 6 riia vakaga ning 1 riia vakk omakorda - 54 toobiga. Vedeliku õõnesmõõtude põhiühikuks sai toop, mis jagunes nelja kortlisse. Kesk- ja hilisema aja mõõtühikuid ei kasutatud omaette suurustena, vaid teatavate kaubahulkade või ühikutena. Mõõduühikud Eesti- ja Liivimaa linnades olid erinevad. Hansalinnade otsuse kohaselt omandas mõõt - tünn (heeringatünn) kindla suuruse ja vastas mahult Rostocki tünnile. Sel ajal esines samanimeline mõõduühik - sälitis - nii kaalu- kui õõnesmõõduna
pärast leivategemist pesta, vaid see kaabiti nüri noaga puhtaks. Nii jäi küna seintele mingil määral vana juuretist, et uus leib paremini hapneks ja kääriks. Kokkukaabitud kaapest tehti nn. kaapekakk (minileib), mis pandi kaljatõrde likku kaljale rammuks ja maitseks. Kui aga leivategemise vahe oli 2-3 kuud, tuli küna enne tarvitamist põhjalikult keeva veega puhtaks küürida. Sama tehti ka siis kui võeti kasutusele uus leivategemise nõu. Leivategemise eelõhtul toodi aidast vakaga jahu ning leivanõu tuppa sooja, et leivatainas kiiremini käärima hakkaks. Sooja toodi ka juuretis (hapu tainas eelmisest leivataignast). Hapu leivatainas Kõigepealt valati leivakünasse toaleiget vett. Sellesse peenestati leivajuuretis ning siis segati puumõla või -kulbiga kuiva rukkijahu, nii et tainas oli parajalt paks. Ühe liitri vee kohta läheb tavaliselt head kuiva jahu 1,5 - 1,7 kg. Sellest kogusest segati taignaks esialgu vaid pool
annaabi.ee 
