mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi); keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust); raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust); paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) (2) Maa Maa tiirleb ümber Päikese kiirusega 110 000km/h. Kaugus Päikeseni on 150milj.km. Maa kaugus Päikesest on parajasti sellne,et vesi saab olla vedel. Õhu olemasolu. Maad ümbritseb atmosfäär, mis on segu mitmest gaasist. Üks gaasidest on hapnik, mida elusolendid vajvad hingamiseks. Maakoor koosneb paljudest suurtest kiviplaatidest-laamadest, mis on pidevalt pisut nihkuvad ja üksteise vastu hõõruvad. Laamade järsud kokkupuuted tekitavad maavärinaid. 34.6% rauda 29.5% hapnikku 15.2% räni 12.7% magneesiumi 2.4% niklit 1.9% väävlit 0.05% titaani Marss Marss on neljas planeet. Marsil ei ole globaalset magnetvälja. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Tema nähtav heledus varieerub suuresti vastavalt tema suhtelisele
viirustüübi poolt põhjustatud haigus on aeglasema kuluga. HIVi päritolu on tundmatu, kuidas arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt homoseksuaalide kaudu USAsse. 1.1. HI-viiruse struktuur ja paljumine HI-viirus on palju lihtsama ehitusega kui näiteks bakterid või ainuraksed, kuid see erineb teistest retroviirustest. Viirused saavad hakkama nii lihtsa ehitusega seetõttu, et nad on rakusisesed parasiidid. Paljunemiseks vajvad nad mõne raku olemasolu, kasutades selle ensüümide masinavärki enese taastootmiseks. HIV koosneb kahest RNA-molekulist, mis sisaldavad viiruse geneetilist infot, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidsest välisümbrisest, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud (vt joonis 1). Joonis 1. HI-viiruse ehitus. 4 Kapsiidi koostisesse kuuluvad mitmed erinevad valgud. Osa neist valkudest on ensüümid,
a loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse R. Koch 1843 1910 uuris haigusi: Siberi katk, tuberkoloos, koolera. 1928.a. Fleming avastas penitsilliini Aine- ja energiavahetus e. Metabolism Metabolismismiks nimetatakse kõik organismis toimuvad sünteesi ja lagunadmis protsesse. Need tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Eesmärgiks on organismi kasvamine, uuenemine, säilimine , paljunemine. Kõik organismid vajvad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest ( sahhariidid(suhkrud), lipiidid(rasvad) jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks(taimtoidulised) ja heterotroofideks(loomtoidulised). Autotroof Auttroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskekskonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Nad on taimed. Valgusenergia fotosünteesiajad (rohelised taimed)
Ning on ka olemas kindlad juhised, kuidas selliseid tunnistusi peaks saama; see tähendab seda, et hüpnotisöör ei tohi olla süüdistava poolega seotud, ta peab olema tõeline ekspert ja kõiki intervjuud peab olema lindistatud Vaatamata nendele probleemidele, mängib hüpnoos jätkuvalt suurt rolli kuritegude lahendamisel. Eriti kasulik võib see olla siis, kui on ainult olemas mõni juhtlõng, pole peamist kahtlusalust või uurijad lihtsalt vajvad rohkem informatsiooni, millele uurimises toetuda. Sellisel juhul on palju suurem võimalus, et tunnistaja annab uurimismeeskonnale alateadlikult õigeid vastuseid. Tunnistaja poolt hüpnoosiseisundis meenutatu võib lausa viia olulise murranguni. 13 Kokkuvõte Hüpnoosi ajalugu on väga kaugele ulatuv. Paljud on kõikide nende aastate jooksul selle toimimises kahelnud, kuid on ka olnud pooldajaid.