Luulekava Marie Underi ja Gustav Suitsu põhjal Kuressaare 2009 Astusime läbi lume, pilves oli taevas tume. (1:88) Sääl ongi madal luitund värav, kust (1: 382) valgust väiksele lauale too. (1:108) Taastulnud olen. Tuntud paplireast lööb vastu jällenägemise tund. (1:382) Säälpool, päälpool laiub laotus, paistab paotus. (1:109) M a o l e n k o d u s. Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383) On ikka armsad kõrgendiku jooned, kui puiestik see pilvenõrgu joob. (1:111) Oli järv ja kaldal maja, majas neitsi naerukaja, ( 1:335) kukub kodurahu kägu, kukku! Kukku! Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam laialt lahti rullu, ei vaevad mürku pahurusse kiimaks. (1: 367)
Sellest, kuidas põdra silmad minejaid saatsid, jäi mulje, nagu imestaks põder väga, mida inimesed kuusega peale hakkavad. Igal talvehakul tuli põdrapull nendesse põldude äärsetesse metsatukkadesse. Sügavas lumes kahlates liikus ta ühe põõsa juurest teiseni, napsas võrse siit, murdis teise sealt. Iial ei püganud põder pajusid või noori haabu päris nudiks. Ta justkui mõistis, et kui ta tahab järgmisel talvel siia tagasi tulla, peab pügamistöös mõõdukas olema. Metsale vajuv videvik leidis põdrapulli kändude vahel lumel lesimas. Läbi terve talve ei vaevunud põder endale paremat voodit tegema: ei lund kõhu alt ära kraapima, ei oksi madratsiks murdma. Põdra karmiharjalise pealiskarva all oli pehme ja soe eluskarv. See hoidis põdra suure keha ka lumelohus sooja. Ruttamata astus põder mööda metsateed. Majalähedasi põõsastikke külastas ta ikka pimedas. Lumekoormas lepalatvu rinnaga laiali lükates kahlas ta otse võrkaia taha, küünitas
jne Kl 9.5 Kordame üle: kui lauses on mitu LÕPETUS tegusõna, on see mis lause? Kui lauses Liitlause on ainult 1 tegusõna, on see? Lihtlause Kodus jääb sul tööleht h 2 teha. Olid tubli, mine vahetundi! lähevad TÖÖLEHT: 1. Tõmba tegusõnale kaks joont alla ja märgi lause lõppu, kas tegemist on lihtlausega (LIHTL) või liitlausega (LIITL). Vajuv vesi oli salapärane paik ühes teatud kohas keset ulgumerd. (_________) See oli niisugune koht, kus laevad kadusid täiesti jäljetult. (_________) Mart ja Kadri nägid, kuidas keegi varastas poe eest jalgratta. (_________) Orav ronib kuusel ning korjab käbisid, sest kogub toitu, et talv üle elada. (_________) Võib-olla saab minust mitme aasta pärast tubli ja andekas kurjategijate tagaajaja. (______)
* Mida vanem sa oled, seda tugevamaks muutub tuul ja see on alati vastu. * Lühidalt ja jõuliselt väljendatud mõtted aitavad elu parandamisele soodsalt kaasa. (Cicero) * Infarkt on signaal, mille elu sulle annab, et sa hoogu maha võtaksid. * Rumalaid põlata, mitte kadestada võib, sest kadedus na imetluse moodi näib. (John Gray) * Naabri toit lõhnab alati paremini (Malta vanasõna) * Ja mis on elu? - Kiirelt läbivoolav liivakell Hommikuse päikese eest varju vajuv udu Kiire askeldus, üha korduv unelm. Mis kestvus?- Hetkeks peatumine, mõtteliiv Ning õnn? Mullike vetevoolus Mis haaramisel põrmustub olematuks. (John Clare) * Suurimad on need teod, mis toovad suurimale hulgale inimestele suurimat õnne. (Francis Hutcheston) * Iga inimene on oma õnne sepp. (Appius Caecus) Sinu õnn sõltub su mõtete kvaliteedist. (Marcus Aurelius) Sina oled enamiku Sinuga juhtuvate asjade põhjus. (Nikki Lauda)
" N.S.Chamfort *Armastan teid kõiki isegi siis kui seda välja ei näita . *Loen kolmeni,ning silmad sulen ma .Astun katuseäärele, et pimesi hüpata.Teen seda selleks,et teaksid kuidas sind armastan! (U). Elu *Sünni ja surma vastu ei ole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida. *Ja mis on elu? Kiirelt läbivoolav liivakell hommikuse päikese eest, varju vajuv udu, kiire askeldus, üha korduv unelm.Mis kestvus? Hetkeks peatumine, mõtteliiv. Ning õnn? Mullike vetevoolus mis haaramisel põrmustub olematuks *Elu on sibul. Seda kooritakse kihtkihilt ja vahel ajab ta nutma.. *Täna maandus must ronk mu õlale ja sosistas salaja, et elu on valelik, võlts ning ebaaus... *Elu on haigus, mis lõpeb alati surmaga.. *Elus on kaks asja, millel pole mõtet järel joosta. Liinibussid ja mehed. Oota natuke ja tuleb uus. Oota veel natuke tuleb vana ka tagasi;)
kaja. Näiteks 1977. a. 5. märtsil umbes kell 22:30 tundsid maa võnkumist paljud meie vabariigi elanikud. Siin oli põhjuseks 9- palline purustav maavärin Rumeenias, mis Eestis registreeriti 3 5 minutise hilinemisega. 6 3. Eestimaa maakerge peale jääaega Maakoor pole kunagi tasakaaluseisundis. Selle ühed piirkonnad kerkivad, teised vajuvad. Hästi tuntud vajuv maalala Euroopas on näiteks madalmaad, mille territooriumist umbes 40% asub allpool merepinda. Seal toimub vajumine kiirusega 2.5 cm sajandis. Mere takistamiseks on sinna ehitatud üle 1600 km pikkune tamm. Seevastu Skandinaaviamaad ja Eesti on kerkivad alad (Joon 2). Soome mandriosa on viimase viiekümne aastaga kasvanud 1100 ruut kilomeetrit (Raukas 1995). Üsna hõlpus on hinnata maavärinate ja vulkaanipursete tekitatud
Käed olgu maandumisel piisavalt laiali, et oleks mugav nende vahele vajuda. Küünarvarred jäägu veepinna lähedale. Vaju. Kannatlikkuse säilutamine annab eelise; samuti on kasulik iga tõmbetsükli ajal veidi kauem pikemat kehajoont säilitada. Kui küünarvarred on veepinna lähedal, siis ära lase rinnal vee alla vajuda, kuni tunned, et puusad on rinnast kõrgemal. Aja käelabad ja küünarnukid veidi eemale, kaasates nii ülemised seljalihased töösse, lukusta vesi. Hoia paigal. Vajuv rind tõstab puusi, ent survestab ka haaravaid käsi. Jäta jalalöökide tegemise väike paus, hoia jalgu sireglt veepinna lähedal ja tunneta keha keskkossa salvestunud jõudu. Seejärel lükka end pehmelt, et mitte tagasi vajuda. Libise. Jalad kõrgelt ja sirgelt painuta neid veidi põlvist ning vii rind käte ja kerelihaste abiga üle käelabade. Peopesad tõmbuvad paigale jäämiseks sissepoole (mõtle lukuaugule), seejärel väljuvad veest. Emba
annaabi.ee 
