nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Luuletus ,,Hirm" on kirjutatud 1940. aastal. Maailmas oli siis poliitiliselt väga keeruline aeg, sest alanud oli just teine maailmasõda ning Eesti ala oli okupeerinud NSV Liit. Luuletuse meeleolu on ärev ja üsna hirmutav. Võbisev leek lambis, kraapimine, inisemine ja tundmatu lähenev ohtlik vaenlase sisendavad rahutust. Luuletuse lüüriline mina on hirmunud, närviline ja võib-olla ka veidike paranoiline, paludes mitmeid kordi abi ja kaitset ning soovides peitu pugeda
nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Luuletus „Hirm” on kirjutatud 1940. aastal. Maailmas oli siis poliitiliselt väga keeruline aeg, sest alanud oli just teine maailmasõda ning Eesti ala oli okupeerinud NSV Liit. Luuletuse meeleolu on ärev ja üsna hirmutav. Võbisev leek lambis, kraapimine, inisemine ja tundmatu lähenev ohtlik vaenlase sisendavad rahutust. Luuletuse lüüriline mina on hirmunud, närviline ja võib-olla ka veidike paranoiline, paludes mitmeid kordi abi ja kaitset ning soovides peitu pugeda
Sinna, kust saavad need imelised lained alguse. Tahan lihtsalt siit maa pealt minema, sest see ei ole minu jaoks loodud. Aerutan aina kiiremini edasi. Lained muutuvad jõulistemaks ning merelõhn muutub soolaseks. Tunnen suus seda mõrudat maitset. Päikest enam ei paistagi. Huvitav. Taevas pilvineb, tunnen üksikuid vihmapiiski. Korraks vilgatab mu peas ka mõte, kas pöörata ringi ja minna koju? Ei, ma ei pööra ringi, sest meri ongi minu kodu. Vaatan kaugustesse ning vajun mõttesse. Mõtisklen pikalt oma elu üle ning kõige selle üle, mis on minu jaoks tähtis olnud. Miski, mida kogu hingest armastan ei ole tähtsam kui see kõik siin meri. Endale märkamatult olen seljast visanud vana päikese käes kõvasti pleekinud vesti, mida ei ole kunagi enne raatsinud seljast võtta. Panin selle ilusti kokku ning asetasin paadi ahtris asuvasse kirstu. Lukustasin selle. Pistsin käe taskusse ning vajusin mõttesse. Mu pilk oli suunatud kaugustesse
keskenduma. Kuigi tuleb jälgida fookuspunkte ka pikematel distantsidel. Puhata tuleb korduste vahel nii palju , et käsilolev punkt lõpuni hästi sooritada. Keskenduda tuleks siis järgmistele punktidele: · Pehme maandumine võimalikult vähese müra ja plärtsuga. · Piisavalt laiali aetud käetega maandumine , et rind saaks nende vahele vajuda. · Varvastega tõukamine maandumisel intertsijõu saavutamiseks. · Küünarvarte veepinna lähedal hoidmine, kui vee alla vajun. · Puusade ja kandade kõrgemasse punkti tõusmine, kui vee alla vajun · Jalgade voolujoonelise asendi hoidmine, kui vee alla vajun. · Pehmed käetõmbed ja põlvede painutamine · Pärast tõmbe alustamis käte veest välja viimine nii kiiresti kui võimalik. · Taastumisfaasis vee embamine lõdvestunud kätega. · Vee läbistamine lõuaga, pilk alla suunatud. · Järjekindel väljahingamine. · Silmas pidada ühte fookuspunkti korraga.
rohkem iseseisvamad. Vaenlaste arvamused on tihti tõele lähemal kui endi omad. Järjekordselt puutudes kokku kahepalgeliste inimestega, kes enda vaba aega klatšimisega sistustavad, saab teada mõningaid kuulujutte. Pigem on need tõest nii tühjaks väänatud, et isegi tegelik tõde on võimendatud suureks katastroofiks. 24.09.2013 Ilm oleks nagu minu tujude tegur. Kui päike paistab, olen palju energilisem ja aktiivsem, aga kui on pilvine ja vihmane ilm siis vajun endasse ja mõtisklen elu üle. Kipun kõiki asju üle mõtlema ja ei saavuta sellega midagi muud, kui tuju languse. Leiaksin kasvõi miljon muud tegevust, et mitte õppimisega tegeleda. Alati suudan kõik viimsele minutile jätta. Lihtne on kõrvalisel isikul õelda, et aega on vaja planeerida. Ise seda on millegipärast jube raske teha. 25.09.2013 Kolmapäev oleks nagu koolinädala haripunkt, sest siis on kaks päeva veel kooli ja siis nädalavahetus. Vanaemad on kõiketeadjad
plahvatavad üha lähemal. Peale 3 päeva saame end kaitsta ja kätte maksta, meist on saanud elajad. Esimesed hävitatud kaevikud hävitatakse, jõudsime järgmisesse, aga peame tagasi pöörduma, kuna meid tahetakse hävitada. Me oleme tihedasti vaenlaste kannul, et õnnestub peaaegu nendega koos kohale jõuda. Seetõttu on meie kaotused minimaalsed. Lahing peatub, kuna anti käsk taanduna, aga enne minekut läheme lähimasse varjendisse ja võtame kaasa konserve. Olen valvepostil ja vajun mõttesse. Mõtlen suveõhtust ja olen toomkiriku ristkäigus ja mõtlen, et olen 20mne aastane ja õpin tundma neid segadusse viivaid saladusi, mis tulevad naistest. Kõik mälestused, mis mulle meenuvad on 2 omadusega. Nad on tulvil vaikust, millest siin jääb puudu. Suhtusime õrnalt maailma, ei uskunud, et midagi eales võiks lõppeda. Aga nüüd oleme ükskõiksed, me pole muretud, oleme julmad. Toome aina haavatuid ära, aga ühte otsime juba 3 päeva, kompaniiülem
Sügaval su sülelohus malbub iga ülekohus. Oled avaraim ja ahvatlevaim pidusaal. Oled tulihänna raksuv rünnak, suuri varandusi varjav seek, kihutab mu kihku sinu kämmal, mis on loitev loits ja libaleek. Vahel arvan, et ma sain su kätte ja võin lõpuks täita hingekruusi, kuid sa ühe mürgitad mu lätted, et ma avastama peaksin uusi. Ikka murrad sa just siis mu lille, kui ta hakkab maitsma puhkerõõmu, ja ma värisedes kummargille vajun vastu sinu uhket lõõmu, mis on ühteaegu tee ja teetus, kramplik keeldumus ja sundiv kutse. Olen sinust nõnda võimsaks neetud, et mus eluks saab su tappev tukse. Seitse etüüdi 1. Ütle, kas süda ei ole siis meri, täis tunnete uppuvaid laevu; kas ei ole ta põld, kuhu rõõmude teri külvame, lõigates vaevu? Tärkas lilli seal, kuhu su pisaraid nõrgus. Tuul julgustav juukseid sul silus. Kaardub öö kohal tähtede helendav kõrgus. Elada siiski on ilus! 2
Unustamatud muljed on mul esimesest külaskäigust Hüpassaarde. Seal alles nägin, kuidas ta oli kokku kasvanud oma kodujuurtega. Kohtusime õhtul, kui ta tuli koju oma tavaliselt metsamatkalt - reibas, särav, pruun ja metsahõnguline, paljajalu ning valgeis toorsiidist pükstes ja särgis kui piduline. Järgnevail päevil näitas ta mulle uhkuse ja vaimustusega oma metsi ja puid, käisime rabas käsikäes, sest ta kartis, et teen ettevaatamatu sammu ja vajun laukasse, istusime metsas mahalangenud puudel, rääkisime, aga rohkem vaikisime." 19431956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Pedagoogina oli Mart Saar väga põhjalik ja inspireeriv. Lisaks tugevale tehnilisele aluspõhjale andis ta õpilastele edasi oma kiindumuse rahvamuusikasse. Tema juures on õppinud Ester Mägi, Harri Otsa, Valter Ojakäär ja teised.
29 See tundus mulle nagu jumalate tegu, et mul ninast voolas alla verine juga Mulle tundus, et ma võin kukkuda taevasse Mulle tundus et ma võin vajuda pilvedes Ma kohtan sind seal kui kannad mind süle Ma kohtan sind seal, kus tee viib sirgelt üles Leida kuninganna ilma kuningata Ta mängib kitarri kõigest hoolimata..lalalala Ma kõnnin loojangus ja koidikus seal Otsides naist kes pole sündinud eal Seisan seal rohelisel künkal ja vajun seal unne Ja avastan, et on olnud hullemaidki tunde Going to California, http://www.lap.ttu.ee/~muhw/lyrics.php? action=show&id=3333(14.07.2009) 30 3.8 When The Levee Breaks Kui tamm puruneb When The levee breaks 7:07 If it keeps on rainin', levee's goin' to break, If it keeps on rainin', levee's goin' to break, When The Levee Breaks I'll have no place to stay. Mean old levee taught me to weep and moan,
. kuid saa aru ma ei taha enam. Lõpuks olen piisavalt kaugel et sind mitte näha. Ma istun maha. Minu kõrval vedeleb üks katkine pudel. Ma võtan kätte killu. Jään mõtlema. Kas sa oled seda väärt? Ilmselt mitte, aga ma ei suuda enam. Ma asetan vaikselt klaasikillu randme peale. Järsku sa hüüad: ära tee, sa ei tohi! Sa oled üksi. Aga see ei loe. Ma vaatan sulle otsa. Tuleb peale nutt. Sa jooksed minu poole. Ma ei oota enam, ma tõmban killuga üle randme... Vajun liiva peale. Sa tuled ja haarad mind oma käte vahele. Sa ütled: Palun vabandust! Ma vastan sulle: Liiga hilja.. Love. *Armastus on nagu nakkushaigused. mida enam neid kardetakse, seda vastuvõtlikumad neile ollakse. *Armastusega pole mõtet peitust mängida, ta leiab sind alati üles. *Sina olid see kes ilmus mu ellu, et teha mind õnnelikuks ja näidata mis on armastus! Aga sina olid ka see kes tõi mu ellu kõige valusamaid hetki ja kõige valusamaid pisaraid mida ma eales tundnud olen
. kuid saa aru ma ei taha enam. Lõpuks olen piisavalt kaugel et sind mitte näha. Ma istun maha. Minu kõrval vedeleb üks katkine pudel. Ma võtan kätte killu. Jään mõtlema. Kas sa oled seda väärt? Ilmselt mitte, aga ma ei suuda enam. Ma asetan vaikselt klaasikillu randme peale. Järsku sa hüüad: ära tee, sa ei tohi! Sa oled üksi. Aga see ei loe. Ma vaatan sulle otsa. Tuleb peale nutt. Sa jooksed minu poole. Ma ei oota enam, ma tõmban killuga üle randme Vajun liiva peale. Sa tuled ja haarad mind oma käte vahele. Sa ütled: Palun vabandust! Ma vastan sulle: Liiga hilja Lihtne sõber ei ole Sind kunagi nutmas näinud - Tõelisel sõbral on pluusiõlad Sinu pisaratest läbi leotatud . Lihtne sõber ei tea Su vanemate eesnimesid - Tõelisel sõbral on Su vanemate telefoninumbrid aadressiraamatus. Lihtne sõber toob Sulle peole pudeli veini - Tõeline sõber tuleb varem ja aitab Sul küpsetada ja jääb kauemaks , et aidata sul koristada.
annaabi.ee 
