Mördi kokkuhoiuks kasutatakse võimalikult rohkem väikesi täitekive ja kilde. Raudkivimüüri ladumisel tuleb kasutada mörti märgiga vähemalt 50. 23 7.6 Kivibetoonmüüritis Kivibetoonmüüritis tehakse betoonisegust, millesse asetatakse horisontaalsete ridadena looduskive, nii et viimaste maht moodustab umbes poole müüritise üldmahust. Kivikbetoonis kasutatava betoonisegu püdelus peab vastama koonuse vajumisele 5...7 cm, kusjuures killustiku või kruusa jämedus ei tohi ületada 3 cm. Kasutatavad kivid peavad rahuldama samu nõudeid, mis looduskivimüüritise puhul. Kivide läbimõõt ei tohi olla suurem kui 1/3 konstruktsiooni läbimõõtu Kivid peavad olema puhastatud savist ja muust prahist. Kivid ei tohi kokku puutuda omavahel ega raketisega. Armeeritud konstruktsiooni korral ei tohi kivid kokku puutuda armatuuriga. Konarliku pinnaga kivid on paremad kui siledapinnalised. Kivide läbimõõt
raudbetoonelement, mis töötab omas pinnas. Diafragma töö on seotud alati ka nihketugevuse loomisega vastavas kohas. Põikseina puhul peab olema tagatud nihketugevus igas tema lõikes, samuti nihketugevus ristuvate seinte joonel. Diafragma nihketugevust kontrollitakse avaldisega kus lc on ristlõike surutud osa pikkus. 33. Hoonete konstruktiivsed elemendid ja sõlmed (vasta järgmistele punktidele)- deformatsioonivuugid (temperatuurile, vundamentide ebaühtlasele vajumisele) Deformatsioonivuugid Hoone üksikute osade vahel esineb mitmesugustel põhjustel erinevaid deformatsioone. Kõik hooned deformeeruvad temperatuuri mõjul. Vundamentide takistava mõju tõttu on need deformatsioonid hoone kõrguses erinevad ja võivad põhjustada konstruktsioonide purunemisi. Skeem Temperatuuri mõju hoonele Olenevalt hoone konstruktsioonist võib määrata ligikaudse hoone pikkuse l, mille puhul temperatuuri muutuste mõju ei tekita veel vigastusi konstruktsioonides
nimetused: rahnud, veerised, kruusaterad, liivaterad, mölliosakesed, määratakse pinnase kuivmahumass. Tehakse kuivmahumassi ja veesisalduse peamine osa on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide saueosakesed. teinetesisest sõltuvuse graafik, kus määratakse max (max tihedus antud osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui 1.2.3 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Kruus ja liiv on koostiselt energia puhul), d/dmax = parim tihedus ehituse vundamendile, sest pinnase tugevus on ammendumas. Mahumuutus on pinnase puhul seotud kui kivid, peenemad pinnaseosakesed on tav monomineraalsed. Liiva- ja surve tuleb otse peale
Hoonete konstruktiivsed lihttala. Arvutuslikult ei ole seinale: Talade ja silluste elemendid ja sõlmed: vahet raudbetoonsilluse ja toetamine seinale toimub deformatsioonivuugid armeeritud kivisilluse vahel. tavaliselt 2...3 cm paksuse (temperatuurile, Koormus sillustalale sõltub mördikihi abil. Tala asetatakse vundamentide ebaühtlasele müüritise kõrgusest tala peal värskelt laotud müürile (kui vajumisele.Hoone üksikute koormuse rakendusjoone ja müüritise tugevus värske osade vahel esineb tala pealispinna vahel. mördiga on selleks küllaldane) mitmesugustel põhjustel Koormuse rakendumisel või juba kivinenud mördiga erinevaid deformatsioone. vastavalt skeemile ei koormata müüritisele, Skeem 9.12 ja Kõik hooned deformeeruvad sillust. Kandva silluse puhul 9
Jäikusparameetrid on arvnäitajad, mis iseloomustavad deformatsioonide ja pingete vahelistes seostes materjali jäikust. Praktilistes rakendustes on deformatsioonide määramine vajalik pinnasele rakendatud koormuse mõjul tekkiva vajumi arvutuseks. Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena. Peamine osa vajumisest on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui pinnase tugevus on ammendumas. Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstrukt-siooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline. Eelöeldu tõttu kasutatakse pinnase deformeeritavuse käsitlemisel sageli jäikuse asemel terminit kokkusurutavus
Nihkealade areng. Vene normide soovitus. Prandli valem: Jürgensoni valem: Kus: piirkandevõime; roomepiir; dreenimata nihketugevus; - pinnase tihedus; h vundamendi sügavus. Vundamendi koormuse järk-järgulisel suurenemisel toimub algul talla aluse pinnase tihenemine ja vundamendi vajumine on enam-vähem võrdeline mõjuva jõuga. Kui koormus saavutab sellise taseme, et nihkepinge kusagil saab võrdseks nihketugevusega, lisandub tihenemisest tingitud vajumisele veel nihkedeformatsioonist põhjustatud paigutus. Alad kus nihketugevus esmalt ammendatakse asuvad vundamendi serva all. Seal on nihkepinged suurimad ja normaalpinge väiksem. Nendes kohtades ei kehti enam lineaarsed seosed pingete ja deformatsioonide vahel. Tekib pinnase plastne voolamine. Koormuse edasisel suurenemisel alad, kus nihketugevus on ammendunud, järjest kasvavad, kuni haaravad terve aluse. Vahetult talla all tekib tihenenud
Jäikusparameetrid on arvnäitajad, mis iseloomustavad deformatsioonide ja pingete vahelistes seostes materjali jäikust. Praktilistes rakendustes on deformatsioonide määramine vajalik pinnasele rakendatud koormuse mõjul tekkiva vajumi arvutuseks. Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena. Peamine osa vajumisest on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui pinnase tugevus on ammendumas. Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstruktsiooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline. Eelöeldu tõttu kasutatakse pinnase deformeeritavuse käsitlemisel sageli jäikuse asemel terminit kokkusurutavus
annaabi.ee 
