olin siis juba näinud lõvisid õhtul mererannal.» Kui ta maatuult haistma hakkas, ärkas ta tavaliselt ja pani enda riidesse ja läks poissi üles ajama. Lõvid hullasid kassipoegadena videvikus ja ta armastas neid, nagu ta armastas poissi. Poiss ei ilmunud kunagi tema unenägudesse. Juba pikka aega puudus tal söögiisu ja ta oli ammu loobunud toidupoolise kaasavõtmisest. Tal oli paadininas veepudel ja muud ta päevaks ei vajanudki. Ta armastas lendkalu, kes olid tema kõige suuremad sõbrad ookeanil. ...vanamees mõtles: Lindude elu on meie omast veel raskem, peale röövellindude ja nende, kes on suured ja tugevad. Vanamehele meeldis põisi söövaid kilpkonni vaadata ja talle meeldis pärast tormi rannas kõndides põite peale astuda, kuulata nende tuhmi plaksatust oma korpas jalataldade all. Aga vanamees mõtles: Ka minul on säärane süda ja minu käed ja jalad on nagu kilpkonnal.
.....................12 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................13 2 Sissejuhatus Vana inkade müüt: Päikesejumal Inti lõi mehe nimega Manco Capac. Ta kartis, et Manco-l hakkab üksi liiga igav ja tegi talle seltsiks naise, kes oli samal ajal ka tema õde. Naised ei vajanudki nime ja sellepärast oli ta õde nimetu. Päikesejumal andis Mancole kullast tehtud saua, mille abil too pidi otsima erilise koha, kuhu ehitada oma linn. Inti juttude kohaselt pidi sau vajuma maa sisse, kui õige koht linna jaoks oli leitud. Manco ja tema õde rändasid ringi ja leidsid lõpuks koha, kus sau maasse vajus. Nad nimetasid selle Cusco linnaks, nagu päikesejumal Inti soovitanud oli ja nii tekkiski esimene inkade linn. Inkad Inkade riik tekkis umbes 13
Poeemil "Childe Haroldi palveränd" I osal oli autobiograafiline sisu: see oli jutustus vooruslikust elust loobunud kõrgest soost noormehest (Childe Harold), keda tabas elutüdimus (suur õnnetus romantikule). Keeldus oma eksimusi lunastamast kirikus. Üht naist armastas, kuid elas teistega, sest armastatu oli teise mehega abielus (vihje Mary- Annile). Põgenes üksindusse, läks reisile. Ei jätnud jumalaga õe ega emaga. Keegi ei armastanud teda ja ta ei vajanudki kedagi. Sõitis Inglismaalt laevaga Lissaboni poole. Vaatas merd, mängis kannelt ja luuletas. Armastas apelsine. Jõudis laevaga Portugali ja kirjeldas poliitilist üldolukorda. Sellega lõppes I osa. Poeemi I osa menu ja populaarsus olid tohutud. Byron ärkas hommikul ja oli üleöö kuulsaks saanud. Paljud naised soovisid temaga tutvuda, kuigi ta oli lombakas ja näris küüsi. Byron ise nautis kuulsust, oli seltskonnas sünge ja põlglik (see oli poos ebakindluse vastu)
Viimastesse suhtub EL praegusajal küllaltki range eitusega. Samas teeb EL oma seadusandlusesse nn tehnilisi mugandusi (inglise k. technical adaptions), et oleks võimalik EL-i õigusakte edukalt rakendada ka EL-i uutes liikmesriikides. Paradoksaalselt suur osa läbirääkimiste tulemustest kujutabki endast just selliseid tehnilisi mugandusi EL-i seadusandluse lõikudes, mis läbirääkimiste algul olid veel täiesti probleemivabad ja pealtnäha ei vajanudki arutamist. Iga uue EL-i pürgiva riigi liitumise üle peetakse formaalseid läbirääkimisi liitumistaotluse esitanud riigi ja EL-is olevate liikmesriikide vahel. Läbirääkimised toimuvad nende riikide ja liituja vahelisel konverentsil. EL-i liikmesriigid valmistavad oma konverentsiprogrammi ette EL-i Nõukogu ettevalmistusorganisatsioonis. Kui liitumistaotluse esitanud riike on mitu, toimuvad konverentsid eraldi iga liituja-riigiga, kuid
annaabi.ee 
