vaiksel talveõhtul. Ta nutab ja talle tundub, nagu oleks ta äkki vanaks saanud ja elurõõm oleks ta südamest igaveseks kadunud. Iga lugu on millegi poolest õpetlik. Siinkohal astub Leeni rutaka sammu täiskasvanuks saamise poole edasi. Olles olukorras kus kunagi varem oldud pole, ei tea kuidas käituda ja mida oodata ning kaotab pea. Ühtlasi toob lugu välja paratamatust meie eludes. Vidrik ei soovinud tulla enda mugavustsoonist välja ega näind selleks vajadustki. Nii saigi Leeni haiget. Õpetussõnana võib võtta – nagu meie idanaabritel kombeks öelda – „Думать надо не прыгать“ ehk enne tegutsemist on kasulik mõelda, kas ja kuidas teha. Pealkirja ja Leeni tunnete vahel võib tõmmata võrdusmärgi. Leeni loodab, et poiss tunneb tema vastu samu tundeid, mis neiul südames kogunevad, mis justkui nagu heledad toomehelbed kõrgel okstel on nii helged ja ülendavad. Juhtub aga nii, et Vidrikul tüdruku
Vanemad jätavad töö kõrval oma lapsi unarusse, ei õpeta neile, mis on lubatud ja mis mitte, ja maksavad teenitud raha eest oma laste lollused kinni. Aga mida laps oma lollusest õppis? Mitte midagi muud, kui, et pole ju probleemi, kui emal-isal on raha. Näiteks mul üks tuttav tütarlaps laenab kogu aeg oma asju välja sõpradele, kes mitte iial neid enam tagasi ei too. Pole probleemi - emme ostab uue. Enda eest ta seista ei oska ja ei leia vajadustki, miks tekitada ebameeldiv situatsioon, küsides oma asju tagasi, kui seda võib ka vältida? Tulemuseks on vastava tarbimismentaliteediga sõpruskond, kes taskurahapäeval on tal olemas, kuid muidu ei ütle mõni talle teregi.
Kant ,,Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?"(sisukokkuvõte) 1) Inimene viibib valgustamatuse seisundis kuna ta on laisk ja/või arg. Esimese puhul on eluviis muutunud niivõrd mugavaks, et inimesel pole vajadustki oma peaga mõtelda, kuid tal on siiski säilinud selleks vabadus. Arguse puhul esineb vastupidine olukord, alaealine võib ju soovida oma peaga mõelda, kuid liigne argus ei lase tal eestkostjale vastu astuda. 2) Laisk olla on mugav kuna mõtlemine võib olla vaevarikas tegevus, elu on lihtsam, kui käia ette tallatud rada. Arguse puhul on inimene harjunud sellega, et eestkostja mõtleb tema eest, hoiab teda ohjes ning ühteaegu hoiatab omapäi mõtlemise eest. Ajapikku jääb
ikka täituvad ja unistused saavad tegelikkuseks? Tõde on aga see, et mõned neist täituvad ja mõned mitte. Ning meil puudub tegelikult kontroll selle üle, mis täitub ja mis mitte. Probleemid meie elus saavad alguse soovist kõike kontrollida. Olgu selleks suhted, kaal või rahamured - me püüame neid kõiki hallata meie jaoks soovitud viisil. Kuid kas inimmõistus on ikka piisavalt võimas, et panna keegi meid armastama? Ma kahtlen selles. Aga ehk ei ole selleks vajadustki. Meie eludes võiks olla üks "Lase lahti" nupp , mis on alati meie haarde ulatuses. Ükskõik, kui raskes olukorras me oleme või mida iganes me oma elult soovime, meil on võimalus lasta kõigest hetkeks lahti. Kujutage ette, et teie ees on ilus nupp, millele vajutades kaovad kõik probleemid. Kui see juhtub, võid sa muretult olla sõbralik ning naeratav nii iseenda kui ka teiste inimeste suhtes. Tavaliselt ei saa me seda olla seetõttu, et asjad ei ole korras. Meile
Kloonitud konn Seitsme maa ja mere taga, enne teiste muinasjuttude algust elas vana kuningas Artur. Kuningal oli imeilus naine Margaret ning kolm veel ilusamat tütart Malle, Miina ja Maali. Arturi tütred olid harjunud luksusliku eluga, nad polnud kordagi lossist väljas käinud ning selleks polnud vajadustki, nende isiklikud teenijannad tegid nende eest kõik tööd ära. Tütred nautisid oma idüllilist elu ning tundus, et miski ei suuda seda rikkuda, kuni ühe päevani, mil kuningas jäi äkitselt raskelt haigeks. Vanal kuningal polnud enam palju elada ei jäänud ning ta pidi valima oma laste seast kuningriigi järgmise valitseja. Selleks, et välja selgitada, kellel tütardest on kuningannale vajalikud oskused, laskis kuningas Artur oma ümarlauarüütlitel ette valmistada kolm katsumust
Kõigel siin ilmas on hind? Raha ei ole alati olemas olnud. See ei tähenda aga seda, et asjadel poleks hinda eksisteerinud. Tegutseti kaup-kauba-vastu-printiibil. Kui taheti riideid, anti vahetuseks samas väärtuses mune või käsitööd. Tihti polnud maal selleks vajadustki, sest kõik valmistati ise. Raha tulekuga kaasnesid probleemid. Inimesed, kes olid endale suurema või viljakama maatüki hankinud, sattusid selgesse eelisseisu. Tekkis olukord, kus kõik maksis. Hakkas vohama ebaõiglus ja bürokraatia. Rikkamad said järk-järgult võimule. Kas kõik on ostetav ja ainult rahaküsimus? Kas kõigel siin ilmas on hind? Kahtlemata annab raha võimu. Tänapäeva demokraatias pelgalt seisusest või
See-eest õpetati talulastele kodus igapäevaseks eluks palju vajalikumaid tarkusi. Sama võib öelda linnades elavate lihtrahva laste kohta, kes pandi juba varases nooruses tulevast ametit õppima. Tüdrukutele koolihariduse andmine oli üleüldse peaaegu mõeldamatu asi. Kõrgemaid koole Eestis polnud, edasiõppida soovijail tuli suunduda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Siinmail polnud oma ülikooli jaoks ei tasemel õppejõude ega vajadustki - tudengeid poleks nagunii jätkunud. Eesti esimese maailmanimega kunstniku Michel Sittowi (1469-1525) maalitud Taani kuninga Christian II portree (u 1514). Flaami juurtega Michel Sittow oli kogu Euroopas hinnatud meister, muuhulgas Hispaania õukonnakunstnik aastail 1494-1504 ja 1516-1517 - ajastul, mil lõpetati reconquista (Pürenee poolsaare
pääse. Objekti enda meetodid saavad aga atribuutidega kõike teha. Kapseldumine tagab selle, et atribuutide väärtusi kasutavad ja muudavad vaid objekti enda meetodid ning keegi väljaspoolt ei saa objekti olekut ja käitumist atribuutide muutmise läbi ära rikkuda. Eespool toodud TASANDIPUNKTI näite juures võib aru saada, et kui meil on kasutada klassis defineeritud meetodid, siis ei teki meil vajadustki pöörduda otse atribuutide X ja Y poole. Sündmused ja teated OO maailmas on tavaks rääkida, et objektid suhtlevad omavahel, saates üksteisele teateid ja genereerides sündmuseid. Mida see tähendab? Mängime läbi ühe näite, kasutades selleks eespoolt tuttavaid objekte klassist TASANDIPUNKT ja võttes juurde ka objekti TASAND, kes neid punkte haldab. Lisaks on meil veel objekt nimega HIIR, mis on Teie käele tuttava arvutihiire vari arvuti mälus. Olgu meie programm koostatud
113 / 115 atribuutidele otse ligi ei pääse. Objekti enda meetodid saavad aga atribuutidega kõike teha. Kapseldumine tagab selle, et atribuutide väärtusi kasutavad ja muudavad vaid objekti enda meetodid ning keegi väljaspoolt ei saa objekti olekut ja käitumist atribuutide muutmise läbi ära rikkuda. Eespool toodud TASANDIPUNKTI näite juures võib aru saada, et kui meil on kasutada klassis defineeritud meetodid, siis ei teki meil vajadustki pöörduda otse atribuutide X ja Y poole. Sündmused ja teated OO maailmas on tavaks rääkida, et objektid suhtlevad omavahel, saates üksteisele teateid ja genereerides sündmuseid. Mida see tähendab? Mängime läbi ühe näite, kasutades selleks eespoolt tuttavaid objekte klassist TASANDIPUNKT ja võttes juurde ka objekti TASAND, kes neid punkte haldab. Lisaks on meil veel objekt nimega HIIR, mis on Teie käele tuttava arvutihiire vari arvuti mälus
annaabi.ee 
