EBAINTELLIGENTNE INTELLIGENTNE INTROVERTNE EKSTRAVERTNE VAENULIK LEPLIK OTSUSTUSVÕIMETU OTSUSTUSVÕIMELINE SIHITU SIHIKINDEL HALB SUHTLEJA HEA SUHTLEJA PASSIIVNE AKTIIVNE KONTSENTRATSIOONIVÕIM KONTSENTRATSIOONIVÕIME ETA GA MATERIAALSETE MATERIAALSETE VAJADUSTETA VAJADUSTEGA EGO VAJADUSETA EGO VAJADUSEGA SOTSIAALVAJADUSTETA SOTSIAALVAJADUSTEGA ENESETEOSTUSVAJADUSE ENESETEOSTUSVAJADUSEG TA A KUTSEOSKUSTETA KUTSEOSKUSTEGA JUHTIMISOSKUSTETA JUHTIMISOSKUSTEGA LOOGILISE MÕTLEMISETA LOOGILISE MÕTLEMISEGA
tõuke järgmisele sõjale ja nad oleksid olnud palju targemad relvastuse ja varustuse osas. Kõigi 19 aasta jooksul olid eestlased võidelnud ja kaitsnud oma maad täie hingega. Nad pidid võitlema taanlaste, rootslaste ja sakslaste vastu. Eestlased olid üksi, kuid vastaseid oli palju. Võit Ümera lahingus andis küll jõudu ja motivatsiooni juurde. Võinuksid võita kuid oleks olnud koostöö, parem relvastatus, sõjameeste rohkus, suhted naabritega. Ilma nende oskuste ja vajadusteta ei suuda keegi ühtegi sõda võita ja selletõttu nad ka ei oleks võinud võita seda võitlust. Oleksid võinud võita, kui maakondade vahel oleks olnud mingisugune side, mis oli väga minimaalne. Sellist riiki nagu ,,Eesti" polnud otseses mõttes olemas. Eestlastel puudus ühtekuuluvus tunne ja ühtne riik, iga maakond võitles enda eest üksi koos oma väheste sõjameestega. Vastased tulid aga rüüstama ja ristiusku peale suruma alati suure armeega ning
uuesti võitlusesse astuda. Kõik see kurnas rahvast tohutult ja nad teasid, et nii ei suudeta vabadust lõpuni välja kaitsta. Kindlasti oli see üks oluline põhjus, miks eestalsed ei oleks suutnud vabadusvõitlust võita. Aidanud oleks kindasti koostöö, parem relvastatus, sõjameeste rohkus, suhted naabritega, oskused ja kindlasti oleks aidanud mõni armee juht, kes oleks paika pannud plaani kuidas võidelda. Ilma nende oskuste ja vajadusteta ei suuda keegi ühtegi sõda võita. Viimaseks põhjuseks võib lugeda seda, et paljude eestlaste südametunnistus polnud puhas. Palju oli reetureid, kes olid nõrga iseloomuga ning lasid ennast ilma mingisuguste takistusteta ristiusutada. Olles ristiusustatud, siis läksid baltisakslaste poolt ristiusustatud eestlased ka vastaste poole peale ning sõdisid omade paganate vastu. Sõdimise käigus kutsusid nad ka miteid teisi eestlasi ristiusku ning see
on meie kõige sotsiaalsem vajadus! Freud ei mõtelnud seksi all ka ainult suguühet, tema jaoks oli see igasugune tung ja tegevus soo jätkamise nimel. Tänapäeval küll tähendab libido ikka ainult üht, seksi vajadust. Natuke vanemaks saades hakkas Freud arvama, et tegelikult instinktidest ei piisa kogu elu ära seletamiseks. Libido on huvitav ja popp termin, mõnu nimel oleme me igavesti valmis tegudeks, kuid ometi, kogu asja lõpptulemuseks on ju lõpetada rahulikult, ilma mingite vajadusteta. Elu eesmärk näeb välja tegelikult täpselt nagu surm. Seega hakkas Freud Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria oletama et tegelikult on eluinstinkti all ja kõrval surma instikt. Ta oletas, et tegelikult alateadlikult tahab igaüks meist hoopis surra! Esialgu tundub selline idee natuke imelik ja paljud Freudi õpilased selle ka hülgasid, tegelikult on selles vist praktikas ka väike point. Elu võib vahest olla valus ja väsitav.
Seetõttu eristatakse psühholoogias, kaasa arvatud spordipsühholoogias, üldises plaanis kahte motivatsiooni liiki: sisemist ja välist motivatsiooni. Motivatsiooniprotsesside täielikuks mõistmiseks lisandub amotivatsioon: · Sisemine motivatsioon indiviid osaleb tegevuses selle tegevuse pärast. Tegevuses osalemist kannustab sellest saadav naudingu-, rõõmu-ja rahulolutunne. Tegevust sooritatakse vabatahtlikult ja teadlikult ning ilma vajadusteta materiaalsete tasude või sunduse järele. · Väline motivatsioon indiviid ei soorita tegevust huvist tegevuse enda vastu, vaid tegevuse võimalikele tagajärgedele mõeldes, mõjutatuna materiaalsest tasust, välisest innustamisest või vastupidi sundusest. · Amotivatsioon olukord, kus indiviid ei leia ühtegi küllalt head põhjust tegevuses osaleda ega ole tal ka kavatsust ega energiat osaluseks. Indiviid ei taju seost tegevuses