Tung tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A. Maslow teeb vahet hädatarviliku saavutamise vajaduse ning isiklikku kasvu ja eneseaktualiseerimist virgutavate vajaduste vahel. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha jne. Vajaduste motiveeriv toime arvatakse olevat seoses nii soo ja vanuse kui ka kehaehituse ja temeperamenditüübiga (Mehed taluvad kehvemini nälga ja janu, tahavad rohkem ekstreemsusi, naised tahavad aga rohkem suhelda ning vajavad hellust). 4. Vajaduste seos isiksuse arenguga. Inimese aktiivsuse põhiallikaks, tema käitumise varjatud tõukejõuks on tema vajadused. Vajadust on vaadeldud organismi
Tung- tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A. Maslow teeb vahet hädatarviliku saavutamise vajaduse ning isiklikku kasvu ja eneseaktualiseerimist virgutavate vajaduste vahel. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha jne. Vajaduste motiveeriv toime arvatakse olevat seoses nii soo ja vanuse kui ka kehaehituse ja temeperamenditüübiga (Mehed taluvad kehvemini nälga ja janu, tahavad rohkem ekstreemsusi, naised tahavad aga rohkem suhelda ning vajavad hellust). 4. Vajaduste seos isiksuse arenguga. Inimese aktiivsuse põhiallikaks, tema käitumise varjatud tõukejõuks on tema vajadused.
Vajaliku puudumine põhjustab rahulolematus, selle saavutamine aga taastab tasakaalu ja heaolutunde. 2. Vajaduses on esiplaanil kahjutundmine minge hüve või väärtuse puudumises. 3. Vajadus on möödapääsmatu, vältimatu tarve midagi saavutada. 4. Vajadus on emotsionaalne seisund. Vajadusega seotud emotsiooni võivad varieeruda suures ulatuses kannatusest ja kärsitusest huvitatuse ning innustuseni, siia kuuluvad ka iha, igatsuse ja eelnaudingu tundmine. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha, rahuldamatut kuulsusjamu, isiklikust vastutust vabastavat sõötuvust teistest inimestest, ebaadekvaatselt kõrgelt turvatunde tavidust jt. Hoiak Hoiak on vajaduse alusel formeerunud püsiv valmisolek mingiks positiivseks või negatiivseks reageeringuks või hinnanguks. Hoiakulise regulatsiooni tõttu vabaneme vajadusest uute olukordade või asjade inimestega kokku puutudes neid hindama asuda ja
Kapitalistidele on kasutusväärtus ainult vahend, et saavutada kasumit. Võõrandunud vajadused Masinavärk, mis toodab objektiivsete kultuuriobjektide hunnikut peab tootma ka uut tarbimist (Marx) ,,Maakera uurimine igasse suunda, uute asjade kasutuselevõtmine ja uute kasutuste leidmine vanades.. ehk lodusteaduste rakendamine oma täiuses; samamoodi ühiskonna vajaduste avastamine, loomine ja rahuldamine; sotsiaalse inimese omaduste kultiveerimine ja nendesamade omaduste kultuiveerimine vajadustena, sest rikas omadustelt ja suhetelt - selliste asjade tootmine saab olla vaid kõrgeim sotsiaalse tootmise vorm, sest inimene, kes selliseid asju vastu võtab, peab olema mitmekülgseteks naudinguteks ning seega, kõrgelt kultuurne - on kapitalil põhineva tootmise tingimus.. erinevate tööjõudude kasv ja keerukuse kasv, millele vastab pidevalt laienev ja pidevalt rikastuv vajaduste süsteem." Kapitalism peaks seega ajama vajadused loomulikkuse olukorrast/loodusest välja
annaabi.ee 
