Kõrgelt haritud inimesed on oma hariduse poolest rikkad, harimatud aga vaesed. Mitmeid ülikoole lõpetanud inimesed on kindlasti vaimult palju rikkamad kui on seda vähese haridusega. Väga suurt kasu vaimu rikastamiseks on raamatute lugemisest. Tean inimesi, kes on oma pika elu jooksul lugenud paari raamatut - ja needki olid lapsepõlves. Nendega pole suurt mõtet millestki väga sügavalt rääkida, kuna nad ei mõista seda niikuinii, sest nad on väga vaimuvaesed. Ühtegi mõttega jututeemat pole selliste inimestega mina veel leidnud. Kahju tõdeda, aga selliseid inimesi on Eestis ja ka mujal hulgaliselt. Ilma perekonna ja lähedasteta ei ole me mitte keegi. Kui puudub perekond ja sõbrad, pole suurt põhjust eladagi. Ei kujutaks elu ette ilma sõprade ja lähedasteta, kuna mulle meeldib kui keegi on alati mu kõrval, toetamas ja abistamas mind rasketel eluhetkedel. Pean
reklaame, uudiseid ning üleskutseid. Minu meelest meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon, kuid miks ma nii arvan ? Enamus inimesi on oma loomuselt laisad, see on loogiline. Teleka ees üle 3.5 tunni lösutamist on suhteliselt mugav, mis ei nõua ka erilist pingutamist ja on meelelahutuslik. Saateid leidub telekanalitelt igale maitsele. Kui sind huvitavad reklaamid, vaimuvaesed saated, thriller ja actionfilmid ning seebikad, siis neid saad jälgida TV3st ja Kanal 2st. Kui aga huvitab poliitika, kultuur või mõni seriaal tuntud Eesti näitlejaga, see vaatab ETVd. Mullusega võrreldes Eesti telekanalite vaadatavus langes, aga imestada ei ole midagi. Vaadates kahe esimese kanali dokumentaalfilme, on näha igasuguseid veidrusi ja traagilisi õnnetusi, mis ajavad judinad peale.
kaasinimeste vaateväljas. Jääb ka arusaamatuks, kuidas sellised nõndanimetatud ,,seinakapilapsed" ei protesti, ei karju, ei nõua õue, miks ei pöördu nad abi saamiseks teiste täiskasvanute poole? Vist ongi nii, et need lapsed ei saagi aru, et nende elus midagi valesti on, hea, kui nad üldse rääkidagi oskavad. Hirmuga mõtlen, et Eestimaal on ehk veel selliseid kodusid, kuhu abistajate käsi ega silm ei ulatu. Vaimuvaesed ja sõltuvusprobleemidega vanemad teavad küll kuidas lapsi teha ning kasutavad seda teadmist/ oskust usinasti (sageli sissetuleku saamiseks). Kahjuks jääb kõik laste kasvatamisse ja arengusse puutuv vaid saatuse hooleks. Olen täiesti nõus seisukohaga, et on vajalik luua laste kohustusliku arstliku jälgimise süsteem, mille järgi oleks lapsed sünnist kuni täisealiseks saamiseni arstliku kontrolli all. Selline süsteem toimis ju tegelikult väga edukalt paljukirutud nõukaajal
on ühiskondades võimatu alahinnata. Selleks et hea saaks olla hea, on vaja piiri ja teiselpool piiri olevat halba. Kuna hea on automaatselt tõde ja halb vale, siis käib üks lõputu võitlus ja konflikt selle kallal et tõde võidaks. Võitlusega käib kaasa mitte ainult häving vaid ka loomine ja targaks saamine. Seega inimesed kes arvavad et sõdimine ja konfliktid on ainult halvad pole mitte targad ja loomingulised, vaid on hoopis rumalad ning vaimuvaesed. Sama kehtib ka riikide kohta need ühiskonnad mille enamus kodanikke eitavad destruktiivsuse tähtsust ja kultustavad selle asemel konfliktivaba ,,loovust" need on määratud stagneeruma või hävingu läbi ümber sündima.
rõhutatakse heasüdamlikkust) (Dostojevski õe nimi on Varvara Mihhailovna) Bõkov meenutab Dostojevski õe peigmeest, kellesse ta suhtus küllaltki kriitiliselt, kuna see toetas materiaalselt tema õde ja perekonda. Need on kaks tegelast, kes omavad reaalseid prototüüpe. Selles tekstis peegelduvad autori isiklikud muljed. Erakorteri võimalus, vahetab tihti. Antud perioodil jälgib ta Peterburi vaeseid inimesi. Miks selline pealkiri? Kahetähenduslikkus Vaesed materiaalselt vaimuvaesed Ideoloogiline taust 40ndateks on Dostojevskil välja kujunenud poliitilised vaated. On tutvunud prantsuse sotsiaal-utopistide ideedega. Charle Fourier. Vene haritlased huvitusid sotsiaal-utopismist 30/40ndatel. Ühiskondlik elu tuleb ümber korraldada. Sotsiaalne ebavõrdsus. Venelased lähtusid Russeau ,,loomuliku inimese" teooriast, kus Russeau väitis, et inimkond eksisteeris õnnelikult, kuni tekkis sotsiaalne ebavõrdsus, millest kasvasid välja erinevad pahed. Inimene
tagajärgi on ühiskondades võimatu alahinnata. Selleks et hea saaks olla hea, on vaja piiri ja teiselpool piiri olevat halba. Kuna hea on automaatselt tõde ja halb vale, siis käib üks lõputu võitlus ja konflikt selle kallal et tõde võidaks. Võitlusega käib kaasa mitte ainult häving vaid ka loomine ja targaks saamine. Seega inimesed kes arvavad et sõdimine ja konfliktid on ainult halvad pole mitte targad ja loomingulised, vaid on hoopis rumalad ning vaimuvaesed. Sama kehtib ka riikide kohta – need ühiskonnad mille enamus kodanikke eitavad destruktiivsuse tähtsust ja kultustavad selle asemel konfliktivaba „loovust“ – need on määratud stagneeruma või hävingu läbi ümber sündima. Eetilise juhtumi analüüs. Sebes töötavad bussijuhid kurdavad, et Sebe käsib neil ületunde teha, kuid Sebe ise väidab, et bussijuhid valetavad ja teevad vabatahtlikult ületunde. Lisaks väidav Sebe, et on bussijuhte