mõjutavad. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused?Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevuste tajumine, mida Locke kutsub reflektsioon.Ideed tekivad meie sisemaailmas kui vaim saab teadlikuks omaenda tegevustest ja nende tegevuste laadist, mille tõttu arus tekivad nende tegevuste ideed. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat?Kuna omaenese mõtteid uurides ja läbivaatust tehes oma arus, et kõik tema algupärased ideed ei erine nendest ideedest, mis on tulned meelte objektidest või tema vaimu tegevusest. Mida vaadeldakse tema reflektsiooni objektidena. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus lmaailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Kõik, kes on sündinud
4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on meie vaimutegevus. Meie vaim töötleb aistingute kaudu saadud infot ja talletab selle meie mällu. Sõna tegevus väljendab autorile nii vaimutegevust vaid ka sellele järgnevat tunnet. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuna kui me hakkame oma see olevaid ideede allikaid otsima siis me tavaliselt jõuama kummagi neist juurde. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus lmaailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Enamik ideede allikaid on välismaailm, kuna lapse sündides pole tal ühtegi ideed nind ainuke võimalus neid saada on välismaailm. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus?
kahtlemise, uskumise, arutlemise, teadmise, tahtmise. Sõna „tegevused“ kasutatakse järgmises tähenduses: vaimu toimingud ideedega, mis tekitavad kirgi (rahuldustunne, ebamugavustunne) ehk siis vaimutegevus ja sellele järgnev tegevus tunne. SISU: Kõik ideed saavad alguse välistest materiaalsetest asjadest ja vaimu seesmistest tegevustest. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuidas see on seotud ideede lõpmatu variatiivsuse ja avardamisega? Kogu meie ideede tagavara koosneb, kas meelte objektidest või vaimu tegevustest, mida vaadeldakse tema refleksiooni objektidena. Ja seda kõike analüüsides, saab igaüks väita, et meie teadmised põhinevad nendel kahel allika põhjal ja mitte millegi muu abil pole me omandanud teadmisi. SISU: Inimeste teadmiste allikaks on ainult aistimine ja refleksioon ning muidu allikaid pole.
meeleks. Reflektsioon pakub vaid neid ideid, mida vaim saab reflekteerides enda tegevusi iseenese sees. 5.) Locke kasutab sõna tegevused laias tähenduses ja mõistab selle all mitte vaid vaimu toiminguid oma ideedega, vaid ka ideede poolt vahetevahel tekitatavaid mingit laadi kirgi, mis ideede puhul mõnikord tekivad sellisteks on näiteks rahuldustunne või siis ebamugavustunne, mis tekivad mingi mõtte puhul. 6.) See, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat on põhjendatud sellega, et kui inimene sünnib ei ole tal olnud veel mingit kokkupuudet välismaailmaga ja selle erinevate asjadega (aistingutega), mis temas erinevaid ideid esile kutsuvad. Kui last hoida peale sündi kohas kus ta näeks vaid musta ja valget ei oleks tal helepunase või rohelise ideed. Ideede allikaks on aistingud ja reflektsioonid - arus ei ole jälgegi mingitest ideedest, mida ta ei saaks kas ühest või teisest allikast. Välised objektid
Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on vaimu tegevus. Kui meie vaim midagi teeb või mõtleb, me tajume seda ning seejärel töötleb vaim tekkivatest ideedest saadava informatsiooni meelte abil. Sõna tegevus ei ole Locke arvates mitte ainult oma ideedega tegelemine, vaid ta mõistab selle all ka kirgi, mis tekivad mingi mõtte puhul või vaimu tegevuse tagajärjel. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Välised objektid ehk asjad täidavad meie vaimu meeleliste ideedega ning vaimutegevus annab ideed enda tegevuse kohta. Kui need mõlemad on kasutatud, hõlmab see kogu meie ideede tagavara. Meil ei ole vaja muud, kui välis- ja sisemaailma. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus maailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Enamik meie ideede allikas on väliskogemus, sest ideed tulevad kogemustest
uskumine jne. Locke on nimetanud ka nn sisemist meelt reflektsiooniks, sest ta toob välja ainult need ideed, mis saavad toimuda ainult vaimu sees. Sõnale tegevus annab Locke tähenduse, et lisaks vaimu toimingutele ideedega toimub tegevuse käigus ka omamoodi kire tekkimine ideede poolt nagu näiteks rahuldustunne ja ebamugavustunne. 5. Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Välismaailmast saab vaim meelelised kvaliteetsed ideed ning sisemaailmast saab vaim ideed omaenda tegevusest ning mõlemad kokku hõlmavad meie ideede tagavara ja pole ühtki ideed, mis poleks tulnud välis- või sisemaailma mõjul. Võib küll leida ideid, mis ei ole konkreetselt meelte või reflektsiooni objektid, kuid sellisel juhul on aru erinevaid ideid ühendanud või avardanud. 6
objektid, on minu jaoks nendeks ainsateks lähteallikateks [originals], kust kõik meie ideed saavad alguse. Sõna tegevused kasutan ma siin laias tähenduses, mõistes selle all mitte ainult vaimu toiminguid oma ideedega, vaid ka ideede poolt vahetevahel tekitatavaid teatavat laadi kirgi [passions], mis ideede puhul mõnikord tekivad, nagu näiteks rahuldustunnet või ebamugavustunnet, mis tekivad mingi mõtte puhul. 24) millega on põhjendatud et peale välismaailma ja vaimutegevuste ei ole muud ideede allikat (pole lihtne vastata) Sest me peame kasutama ideede genereerimiseks välismaailmast saadavat informatsiooni ja vaimutegevust. Ilma nende kahe elemendita oleks raske, kui mitte öelda ,et võimatu ideid luua ja saada. Näiteks võib tuua : Valgus ja värvid on igal pool kohe võtta, kui vaid silmad on lahti; helid ja mõned kombatavad kvaliteedid ei jäta ärritamata [solicit] nende vastavaid meeli ning tungivad [force an entrance]
annaabi.ee 
