mitte. Julgelt võib mainida, et autori põhiväide oli minu arvates see, et väliste meelte otsused on ekslikud. Põhiväite argumendid on erinevad. Üheks argumendiks on see, et tornid, mis kaugelt paistsid ümmargused, tunduvad lähedalt hoopis kandilised. Maa pealt vaadates tunduvad kõrgel olevad suured esemed väiksemad, kui algul arvates. Kujutlemiseks on vaja eripärast vaimupingutust, et vaadata kujundite üldist pilti. Kui vaadata kolmnurka oma vaimusilmaga, siis näeme me kolmnurga asemel hoopis kolme joont, mida nimetatakse kujutlemiseks. Ma tajun asju, mis on mõtlemisest täiesti erinevad. See tähendab seda, et erinevad asjad tunduvad erinevates olukordades erinevad. Kuna kehalised asjad eksisteerivad, siis näiteks unes olles võib tunduda kõik tõene, kuid kui ma seda ei tea, siis see pole tõene. Kui aga kõik on ära seletatud ja ma näen seda inimest reaalselt enda ees, siis see tähendab ka seda, et ta on tõeline.
kehaosa, ei tunneta inimene, et midagi oleks vaimust ka võetud; samuti ei saa öelda, et võime tahta, aistida, mõista jne oleks vaimu osa, sest üks ja sama vaim on see, mis tahab, mis aistib, mis mõistab. Descartes väidab tõe teadmine kuulub üksnes vaimu juurde, mitte aga keha ja vaimu kombinatsiooni juurde. 3. 1) Argumendid meelelise tunnetuse poolt · Descartes ei mõista komnurka kui üksnes kolme joonega haaratud figuuri, vaid ta ühtlasi kaeb oma vaimusilmaga neid kolme joont justkui kohalolevaina, ja seda nimetab ta kujutlemiseks. · Kui kujutlusvõime puuduks, oleks inimene kahtlemata seesama, kes ta praegu on, sest kujutlusvõime sõltub mingist muust asjast, kui mina. Kui eksisteerib mingi keha, millega vaim oleks ühendatud nii, et ta võiks enda omal suval tema poole suunata just kui jälgmiseks, siis on võimalik, et ma just sellesama kaudu kujutlen kehalisi asju.
süveneb, ja samavõrd on loomulik, et ka kui tal mingit niisugust haigust ei ole. Paneb samasugune kurgukuivus ta kasutoovat jooki jooma. Poolt:Kujutlemist tähelepanelikult vaadeldes selgub, et ta pole midagi muud kui mingi tunnetusvõime rakendamine kehale, mis on selles võimes seesmiselt kohal ja seetõttu eksisteerib. Näiteks kui kutleda kolmnurka, ei mõista me seda kindlalt üksens kolme joonega haaratud figuurina, vaid ühtlasi kaeme oma vaimusilmaga neid kolme joont just kui kohalolevana, seda nimetamegi me kujutlemiseks. Kehal on täiesti selgesti aru saadav kui kuskilt on valus, kõht on tühi või on joogijanu. Kui tunnen jalas valu on füüsika õpetanud, et see taju sünnib närvide abil, mis paiknevad üle kogu jala, ulatudes sealt justkui nööridena ajuni. Kui neid tõmmatakse jalas, tõmbavad ka nemad aju sisimaid osi, milleni nad ulatuvad, kutsudes seal esile teatava liikumise, mis on loomuse poolt säetud selleks, et mõjutada
inimesed on ikkagi oma keha ja meeltega nii seotud, et ilma olla ei saa. Kuues meditatsioon Kas materiaalsed asjad eksisteerivad? Descartes teab, et nad võivad eksisteerida, kui on puhta matemaatika objektiks, sest tajub neid selgelt ja täpselt. Aga, et seda kindlaks teha, uuris ta kujutlemise ja puhta mõistmise vahet. Näiteks kujutleme kolmnurka, me ei mõista seda üksnes kolme joonega haaratud figuurina, vaid näeme vaimusilmaga neid jooni justkui kohalolevaina ning seda nimetataksegi kujutlemiseks. Kui aga mõtleme tuhatnurgast, siis mõistame seda kui figuuri, mis koosneb tuhandest küljest, aga me ei suuda seda ette kujutada. Siit järeldubki, et kujutlemiseks on vaja mingit erilist vaimupingutust ja see näitab selget erinevust kujutlemise ja puhta mõistmise vahel. Descartes märkas, et aistitud ideed olid palju elavamad ja väljendusrikkamad, kui need, mida ta teadlikult ja kaalutletult mõtles
b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õiglaseid otsuseid teha aga ka hästi ja õnnelikult elada. Seaduseid teha, mille järgi elav kogukond suudaks hästi elada. Tänapäeval eetika või praktiline filosoofia c. Teadmine, mille kohta Aristoteles ise ütleb, et need on teadmised sellest, mida ei ole vaja mitte millegi muu, kui iseenda pärast. A ja B oli vaja millegi jaoks. Teoreetiline on midagi sellist, midagi erilist, mida vaimusilmaga saaks näha, mida ei ole vaja teada et midagi paremini teha. Asjade enda pärast. Filosoofiline teadmine. Filosoofiline tarkus puudutab sellist teadmist, mida ei ole vaja mitte millegi tegemise pärast vaid iseenda pärast. Teoreetiline teadmine käib kolme tüüpi asjade kohta. c.1. asjad, mis on eraldi kuid mis muutuvad. Eraldi inimese mõtlemisest ja tema meeltest (KÕIK FÜÜSILISED objektid, mis on looduse poolt tekitatud) Asjad mis ON ja millel on
7 tähelepanelikumalt vaadelda, siis selgub, et ta pole midagi muud kui mingi tunnetusvõime rakendamine kehale, mis on selles võimes seesmiselt kohal ja seetõttu eksisteerib. Et seda täiesti selgeks teha, uurin kõigepealt kujutlemise ja puhta mõistmise [intellectio] vahet. Näiteks kui ma kujutlen kolmnurka, ei mõista ma seda kindlasti üksnes kolme joonega haaratud figuurina, vaid ma ühtlasi kaen [intueor) oma vaimusilmaga [acies mentis] neid kolme joont justkui kohalolevaina, ja seda ma nimetangi kujutlemiseks. Kui aga tahaksin mõtelda tuhatnurgast, siis mõistan seda ju niisamuti figuurina, mis koosneb tuhandest küljest, just nagu ma kolmnurkagi mõis- tan figuurina, mis koosneb kolmest küljest., aga ma ei kujutle neid tuhandet külge mitte samal viisil ja ei kae justkui kohalolevaina. Ja kui ma harjumusest kehalistest asjadest mõeldes alati midagi
annaabi.ee 
