6. Kuidas on müüdid ja kirjandus omavahel seotud? Müüt ei ole kirjandus, ta on ümbritseva maailma ja inimese otsene kirjeldus, mille tähendus oli sõnasõnaline. Kuid müüdid võivad olla kirjanikele loomingu allikaks. On kasutatud müütide teemasid, neile omast esitluslaadi. Sellest on tekkinud kirjanduslikud müüditöötlused, kunstmuistendid ja muinasjutud. 7. Mis on kirjandus (kaks seletust)? Laiem tähendus - Kirjandus on kogu inimkonna kirja pandud või trükitud vaimulooming. Kitsam tähendus kirjanduse all mõistetakse vaid ilukirjandust sõnalooming, millel on kunstiline ja esteetiline eesmärk ja piltlik väljendusviis. 8. Kuidas kirjandus tekkis? Ilukirjandus kasvas välja müütidest, mis on loomingu allikaks tänase päevani. 9. Millised on ilukirjanduse põhi- ja alaliigid? Ilukirjanduse põhiliigid on eepika (proosa), dramaatika (näitekirjandus) ja lüürika (luule). Põhiliigid
Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt tegelikult loetavad tekstid *õpikute tekstid Peter Hunt – lastekirjanduse teoreetik Lastekirjandus jaguneb: *muinasjutud *fantaasiakirjandus *realistlik kirjandus *aine kirjandus Lastekirjanduse loomine on mitmetasandiline ja mõtteline
Erilist huvi laste vastu on tundnud pedagoogika. 20. saj on last tunnetatud indiviidina, kes suudab ise asju teha. Suhtumine lastesse muutuski suuresti lastekirjanduse kujunemisega. Fantaasia on lastekirjanduses nüüd väga-väga tähtis. Samuti on nüüd näha palju rohkem generatsioonide eraldumist. Tänapäeval on lapsed oma vanematest märksa sotsiaalsemad – käsitlevad digitaalseid asju palju paremini jne. Lastekultuur Lastekirjandust võib käsitleda lastekultuuri osana. Vaimulooming: lastekirjandus, lastefolkloor, lasteteater, lastekino, lasteorganisatsioonid ja lastele mõeldud asutused, s.o huviringid, lastekeskused, spordikoolid jne. Väärtus ja tegevussüsteem, mida lapsed ise endi hulgas arendavad: lastemängud jne. 3. Lastekirjanduse didaktilisus. Aabitsad (Loengust) Võimalikud žanrid: valm, aabitsajutt, naljakas piltjutustus... Aabitsa funktsioonid: - õpikud, mis kinnitatakse koolis kasutamiseks - vabaks lugemiseks ja mõttemänguks
Laipa vaadatakse küll asjana kuid sellele ei laiene tavapärased asjaõigused. Asjaks muutuvad doonorveri, muud eraldatud elundid, lõigatud juuksed. Asjaõigused saavad reeglina tekkida asjadele ja erandina õigustele; ka valdus võib tekkida ainult asjadele. Õigusliku reguleerimise esemeks võivad olla ka asjade kogumid või kogu vara, mis samuti kuuluvad ,,õigusobjektide" laiendatud mõiste alla. Asjaõigusseadus eristab vallas- ja kinnisasju. Vaimulooming ja õigused, sh nõuded, ei ole asjad. Asjadel on omanikud ja õigustel omajad. Asjad on esemed, mis evivad ruumilist ulatust, on tajutavad meelte abil ning asuvad isiku tahte ja juhtimise all. Asjade liigitusi on mitmeid: kinnisasjad (maatükk koos selle oluliste osadega) ja vallasasjad (asjad mida saab ühest kohast teise paigutada, ilma et häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt), asendatavad
teisiti. Seega ”kehaline” - midagi meeltega tajutavat, seda on võimalik ruumiliselt piiritleda ja reaalselt valitseda. Asi ei ole ka elava inimese keha, samuti sellega püsivalt loomulikult või kunstlikult ühendatud kehaosad. Laipa vaadatakse küll asjana, kuid sellele ei laiene tavapärased asjaõigused. Asjaks muutuvad doonorveri, muud eraldatud elundid, lõigatud juuksed Vaimulooming ja õigused, sh nõuded, ei ole asjad Praktilise vajaduse tõttu loetakse asjadeks teatavaid õigusi: 1. Hoonestusõigus 2. Korteriomandiõigust KOHTULAHEND: 3-2-1-37-14 Väärtpaberitena VÕS § 917 lg 2 mõttes EVK-s kajastatud aktsiad on kehatud õigused ning need ei ole asjad (kehalised esemed) TsÜS § 49 lg 1 mõttes. ASJADE LIIGID Asjade liigid: 1. kinnisasjad (maatükk koos selle oluliste osadega) 2
annaabi.ee 
