( Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis.) Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina ( 1525 või 1526-1594) oli itaalia helilooja.Ta oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Ta sündis väikeses Itaalia kohas nimega Palestrina.Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus hiljem 19-aastaselt sai samas kirikus organistiks ja koorijuhiks. Pärast oma venna, naise ja laste surma oli valmis astuma vaimulikuseisusse, kuid siiski abiellus uuesti. Ta tegutses ka ärimehena, millega ta finantseeris oma loomingu väljaandmist. Ta oli pidevalt väikestes konfliktides kirikuga, mis tegelikult oli tema loomingu tellijaks. Enamiku oma elust veetis ta erinevates Rooma kirikutes, näiteks Santa Maria Maggiore basiilikas, Püha Johannese kirikus. Roomas Palestrina ka suri. Looming: Kogu Palestrina looming on otseselt seotud kirikuga. Ta kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette
elulugu Pärit Genova prominentsest perekonnast oli Vivaldi enne muusikukarjääri pagar või habemeajaja. Ta ise oli viiuldaja Veneetsias Püha Markuse Katedraali orkestris. Kuuest lapsest vanim ning ainus muusik, jäi ta pärast sündi haigeks ning ta elu oli nädalaid ohus, mistõttu ristiti ta alles kaks kuud pärast sündi. esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Vivaldi õppis preestriks. Ta võeti vaimulikuseisusse vastu 15-aastaselt, preestriks sai ta 23. märtsil 1703.Kaevates aga vähem kui aasta pärast preestriks saamist rõhuva rinna üle, vabastati ta ametist. Õppides vaimulikuks vastu tahtmist arvatakse et ta teeskles haigust. Samal aastal sai temast viiuliõpetaja Ospedale della Pietà tütarkaste lastekodus. Andes seal muusikalist haridust oli korralik haridus tolle aja Veneetsias haruldane privileeg. Tüdrukud koondati orkestrisse ja koori, kus pidid tüdrukud laulma ka meeshääli.
kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis kas eraldi või kolmanda seisuse raames omaette linnakodanike seisus. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski peamiselt aadlikest alates kuningast ja lõpetades väike-vasallidega. (erandiks olid ainult vaimulikke vürstiriike valitsevad piiskopid ja abtid, kes kuulusid vaimulikuseisusse.) Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadli kohta: Inglismaal sai esimene nimetuseks lords (lordid e. isandad) ja teine gentry, Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Varakeskajal tekkis veel lisakiht
Seal Itaalia ümbruses tekkis huvi omakeelse luule vastu. Seal rääkis igapäevaelus prantsuse keelt. Õpetatud keel oli ldn keel, kiriku ja õpetatud meeste keel. Sellel perioodil 1320 alguses ostis ,,Jumala riigist" käsikirja (Augustinus). Tema looming on P elus tähtis, eriti Secretum. Varakult avarate vaimsete huvidega. 1327 on tema luuletuste kohaselt tähtis aasta siis kohtas esimest korda Avignoni Püha Clara kirikus neidu, kes hakkas innustama tema loomingut Laura. Astus vaimulikuseisusse. Kohustas teda tsölibaadiks, kuid 1330 aastal sai ühe mõjuka kardinali Colonna perekonna vaimulikuks. Tema tähtsus P elus suur. Mõistis tema annet ja kutsumust, seepärast kohustused vaimulikuna ei olndu väga suured sai uurida, reisida jms. Reisiski palju, käis Saksamaal, Belgias, Pariisis jm. Avastas antiigi olulisi teoseid (1333), erit tähtis Cicero looming, keda paljundas ja kommenteeris palju. 1337 ostis maja ühes teises linnas Vaucluse'is. Paavsti
annaabi.ee 
