2. Panus kultuuri: Kristluse keskusteks olid peamiselt linnad, enamiks maapiirkondi aga ristiusustamata. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja kooliati misjonäre, paljud misjonärid suundusid mandrile Euroopa hõime ristiusku pöörama ja asutasid nende maal kloostreid. Jumalateenistuse tähtsus suurenes. Kujunesid katoliku kiriku organisatsioonid ja vaimulikkonnad. Tekkis katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamine ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Tehti ladinakeelseid tõlkeid. Kujunes paavstlus ja tekkis Paavstririik. 3. Küsimuste vastused: 1) Kuidas kinnistus ristiusk Rooma aladel? V: Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks
kiriku ees tänapäeval kardinalid. mil paavsti Nii ülimusklikkust. vaimulikkonnad konkraat osa Paavstid pealinnas, puudutas piiskop teatud
Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11
slaavlastega asustatud alad. · Keiser Joseph II protestandid said elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine, anti välja tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, kirik allutati riigi võimule, vähendati kirikupühade arvu, kaotati surmanuhtluse, kehtestati 7 aastat kohustuslikku kooliharidust, tekkisid rahvakoolid ning riiklik õppekava. Maksehakkasid maksma ka aadlid ja vaimulikkonnad, kaotati pärisorjus. 5. Absolutism Venemaal · Ivan Julm tatarid ja opritsninad,Liivi sõjaga soovis vallutada Balti riigid, mis ebaõnnestus. · Segaduste aeg seiklejast munk Grigori Otrepjev kuulutas end Ivan Juma pojaks Dimitriks. Rahva ei meeldinud aga tema madal päritolu ega poolameelsus. Ta kukutati ja hukati. Uueks juhiks kuulutati bojaaridest vandenõulaste juht Vassili Suiski. · Tekkis uus vale-Dimitri. Venemaa olukorda kasutasid ära Rootsi ja Poola ning Poola
Preester või toomhärra peab hoolitsema koguduse hingeelu eest vahel seda kohustust aga polnud. Tihti on see olukord seotud ülikooliga, mis on üles ehitatud kirikuorganisatsioonina õppejõud on preester ilma hingehoiuülesandeta. Protestantism muidugi pingutas selle kritiseerimisega üle ja mõnitas seda ülemäära. Muretseti, kas senised kombed lunastust ikkagi tagada suudavad reformikalduvused. Toimusid mõned kloostrisisesed reformid, linnades tehti otsus võtta vaimulikkonnad enda kontrolli alla. Keskaegsetes kirikutes on palju altareid, olemas linnu, kus kahe kiriku peale kokku üle 300 altari toimus palju missasid korraga. Nende läbiviijad said vähe palka, aga neil oli ka palju vaba aega neid võeti linnaametnikeks. Seega tekkis linna teenistusse vaimulikkond juba enne reformatsiooni mitte selle tagajärjel. Enamik kiriku sissetulekust pärines selle maa-alalt kümnise kogumisest. Tavaliselt on selle hulk suurem kui 10%
annaabi.ee 
