Mees õpetas talle klaverimängu tehnikat, kindlust taktis, õiget sõrmede asetust jpm. Edasi siirdus noormees 1823. aastal Pariisi, kus soovis astuda konservatooriumi, kuid kuna ta oli välismaallane, siis pidi ta sellest mõttest loobuma. Peagi alustas ta iseseisvalt oma klaverimänguoskust ja üldist haridust täiendama. Kuigi Liszt sai kooliharidust ainult nii palju, et õppis lugema ja kirjutama, sai temast erksa vaimu, innuka lugemise ja paljude oma ala väljapaistvate vaimuinimestega lähedase kokkupuutumise abil laia eruditsiooniga, mitmekülgselt haritud inimene. Pöördelise tähtsusega sündmus Liszti kui pianisti kujunemises oli tema kohtumine Paganiniga 1831.a. Olles lummatud viiuldaja kuuldavale toodud helidest vaid neljal keelel, üritas ta ka klaverimängus temast eeskuju võtta. Liszt instrumenteeris erilisel viisil oma sõrmedega. Tema uudsel klaveritehnika väljaarendamisel oli innustajaks ja teenäitajaks tema enda loominguline fantaasia,
Järgnevatel aastatel reisis ta Euroopas ringi, luues veelgi tihedamaid majanduslikke kontakte, samuti tegutses ta edasi ka Rooma harukontoris. Siiski säilis ka tema huvi tärkava renessansskultuuri suhtes ning juba enne isa surma asus ta kunstnikke ja kirjamehi rahaliselt toetama. Giovanni di Bicci surres sai Cosimost Medicite panga juht. Erinevalt isast asus ta peagi püüdlema ka poliitilist mõjuvõimu, asudes selleks kasutama nii oma rahalist mõjukust kui ka häid suhteid vaimuinimestega. Medicite mõjuvõimu kiire tõus tegi ärevaks Firenze vanad patriitsiperekonnad, eriti aga Rinaldo degli Albizzi ja Palla Strozzi, kellest esimene asus tegema väga intensiivset propagandat Cosimo kõrvaldamiseks. Aaatal 1433 haaras Rinaldo degli Albizzi Firenzes tegeliku võimu enda kätte, ostes ära enamiku linna valitsuskogust Signoriast. Tema käsul Cosimo vangistati ning teda süüdistati diktaatorivõimu haaramise püüetes. Albizzi soovis ilmselt Cosimo surma, kuid Signoria otsustas
publitsistikat, mida ta avaldab Eesti erinevates ajalehtedes või on need tööd ette loetud Raadio Vaba euroopas, kus Hirv 80ndate lõpul mõnda aega töötab. Sel ajal emigreerub ta ka välismaale ja jääb pikemalt elama Euroopasse. Hirve puhul on vägagai oluline tema kultuuriline päritolu või näiteks ka perekondlikud taustad. Tema vanemad kuuluvad Tartu kunstiintelligentsi hulka, kes käib läbi kõikide oluliste kirjanike, tõlkijate jt vaimuinimestega. Teatud mõttes tema loomingut ja autoripositsiooni kirjeldades peaks arvestama seda, et tema puhul kulgeb traditsiooniside varasema eesti kirjanudsega, muuhulgas ka arbujaliku traditsiooniga jne. See on see taust, mis kindlasti on Hirve luuletuste vormi kui sisu kui maailmavaadet mõjutanud. Pannes siia kõrvale Kivisildniku, siis seal on näha hoopis muu taust, mis võtab omaks märgatavalt uuema kunstitraditsiooni, kus pole mingit intiimsemat kokkupuudeta varasema eesti traditsiooniga.
Siin ta siis räägibki mateeria sõltumatusest vaimust. Arendab edasi mõtet orgaanilise ja anorgaanilise looduse ühtlusest. Diderot tööd lähevad edasi aina materjalistlikumaks. Kui materjalism on see, kuhupoole asjad pidid tingimata minema. 1757 apärineb tal artikkel ,,Geenius". Sellest sai järgneva ajajärgu üks lendsõnu. Diderot järgija Goethe arendab seda mõtet laialt edasi. Vabariigi idee ei olnud veel väga levinud ja toetati valgustatud monarhiat. Meeldis ümbritseda vaimuinimestega ennast. Diderot oli seotud venemaa valitsejannaga Katariina Iiga. Kirjanduse ja kunstiseisukohalt on ka Diderot roll üsna ulatuslik. Üks esimesi, kes on pannud kirja mõtteid, milline kunst peab olema, millised on kunstireeglid jne. Tema vastavasisuslised kirjutised on loodud teadlikult. Diderot on samm muutumise suunas. Mõtted maalikunstist jne. Entsüklipeedia on see, kust sa kõigepealt vaatad. Seal olid need teemad sees. Kunsti põhiprintiisbiks peab Diderot looduse peegeldamise nõuet
annaabi.ee 
